MIks e-teenus valimistele ei sobi

KARMEN KÄHR,      15. märts 2006


Shoppamine ehk ostlemine on paljude jaoks nauditav tegevus, seda ka internetitsi. Samuti kui e-ostlemist meeldib mul kasutada
e-panka, esitada maksudeklaratsiooni elektrooniliselt, broneerida internetis bussipileteid, otsida kõikvõimalikku elus vaja minevat teavet internetist.
Sügisestel kohalikel valimistel aga hääletasin traditsioonilisel moel. Ja üldse mitte seepärast, et e-hääletamiseks poleks võimalust olnud.

E-ostlemine — in,e-hääletamine – out
E-hääletamine ei tundnud mulle lihtsalt paslik. Tagantjärele tean, et samamoodi talitas mullu oktoobris veel pool miljonit kohalikku valijat peale minu. Tõik, et e-valimistel osales vähem kui kümme tuhat inimest, näitab, et asi pole minu väheses innovaatilisuses, vaid lihtsalt selles, et e-valimine pole Eesti inimestele popp. Moekas eesti keeles: e-valimised on „out".
Kas on põhjus ID-kaardilugejate vähesuses või selles, et enamik kaardiomanikke ei pea vajalikuks alles hoida hääletamiseks vajalikke paroole? Või on siiski tegu inimeste soovimatuse ja usaldamatusega arvuti ja interneti suhtes?
Minnes valimisjaoskonda, tunned ikka teatud ärevust – ei käida seal ju iga päev. Valimiskomisjoni liikmed on põhjendatult tõsise ilmega, sest neil on täita tähtis roll. Sisenemine valimiskabiini, sedeli täitmine ning valimiskasti poetamine on rituaal, mis pakub omamoodi rahuldust. Kõik see on kadunud, kui hääletame elektrooniliselt. Põhimõtteliselt ei erinegi e-hääletamine oluliselt e-shoppamisest, kus kauba tellimiseks tuleb omada krediitkaarti ning sisestada selle numbrikood. E-hääletamisel läheb tarvis ID-kaarti, selle lugejat ning paroole.
Poliitilistes kuluaarides räägitakse kohalikel valimistel katsetatud e-valimiste kasutamisest ka Riigikogu ja europarlamendi valimistel. Nüüd jääb vaid oodata, mida seekord e-valimiste kiituseks rääkima hakatakse. Pool aastat tagasi oli peamiseks „argumendiks" e-hääletuse mugavus, mis pidanuks justkui tooma valima uusi inimesi. Seda ei juhtunud. Kohalikel valimistel osalemise aktiivsus võrreldes 2002. aastaga hoopis langes 5,5 protsenti.
Jäädes pidama mugavuse juurde tekib küsimus: miks peaks selline vastutusrikas tegu nagu valimised olema mugav? Kas selline mugavuse propageerimine ei loo hoopis vastupidist efekti? Kas peaksime lootma inimeste poliitilise teadlikkuse kasvule samal ajal, kui ise pakume neile võimalikult mugavat e-hääletamist?

Topeltstandardid valimisprotseduurides
Täna kehtiva seaduse järgi diskrimineerib e-hääletus tavahääletajaid – elektroonilisel teel hääletades on lubatud tegevused, mis tavahääletuse korral on kriminaalkorras karistatavad. Näiteks on e-hääletuse puhul lubatud korduvhääletamine, mis tavahääletusel on lubamatu. Elektrooniliselt võib antud häält muuta piiramatu arv kordi, tavahääletusel vaid üks kord. Ühtede puhul on topeltvalimine karistatav, teiste puhul õigustatud. Kus on loogika?
E-valimistega pole tagatud valimiste salajasus ning protseduuride jälgitavus. Riigi kohuseks on hoiduda isiku valimisvabadusse sekkumisest ja kaitsta valijat selle eest, mis võiks mõjutada tema hääle andmist või mitteandmist temale soovitud viisil.
Absoluutset salajasust internetis ei eksisteeri. E-hääletus on justkui kaamera hääletuskabiinis! Kuni valimispäevani pole e-hääletanul kindlust anonüümsusele – antud hääl on kuni valimispäevani valija nimega seostatav, et oleks võimalik vajadusel läbi viia kordushääletus. Teiseks on võltsimine elektrooniliselt palju kordi lihtsam kui tavavalimistel – selleks pole vaja veenda hulka inimesi, vaid üles osta piiratud arv IT-mehi. Infotehnoloogias leidub alati keegi, kes teab teistest rohkem. Samuti on internetiga ühendatud arvutites laialt levinud nuhkimistarkvara, mille abil on võimalik tuvastada e-valimistel antud hääl. Mis kõige hullem, nuhkimistarkvara puhul jääb enamikul juhtudel õigusrikkumine avastamata, sest sedasorti programmid töötavad arvuti tavakasutaja jaoks märkamatult.
E-hääletuse kasutamist ei tohi Riigikogu valimistele automaatselt üle kanda. Põhjendusest, et „kohalikel valimistel ju toimis", ei piisa. Ja ega ju sisuliselt ei toiminud, toimis vaid tehniliselt!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)