Uus seadus värskendab ametnikku

Samuti peab uus avaliku teenistuse seadusreguleerima avalike teenistujate töötingimusi, vastutust jne. Rahvakeeli on see seadus kõige enam tuntud lühendnime ATS järgi.

Vana seadus vajas muutmist

Praegu kehtiv ATS, mis reguleerib ametnike teenistussuhteid, jõustus 1996. aastal - see on juba 16 aastat tagasi. Selle aja jooksul on ühiskond kõvasti arenenud ning läbi teinud märgatavaid muutusi. Tõenäoliselt just seepärast leiavad nii Riigikogu koalitsioon kui ka opositsioon ühiselt, et avaliku teenistuse korraldust on vaja muuta.

1990-ndate keskpaigas ATS-i vastu võttes keskenduti just sellele, et erasektoriga konkureerimiseks pakkuda piisavalt soodsaid töötingimusi. Toona veel noore Eesti Vabariigi ülesandeks oli ka lojaalse ja kompetentse ametnikkonna kasvatamine. Seaduse muutmiseks on mitu korda vajadust tuntud, kuid kõik senised katsed seda teha on varem liiva jooksnud. Seekordne eelnõu Riigikogu liikmete töölaudadel on aga varasematest märksa paremini läbi töötatud, kusjuures on tehtud rohkesti koostööd ka koalitsiooni ja opositsiooni ning erialaliitude ja huvigruppide vahel.

Kes on ametnik?

Siiski on eelnõus veel küsitavusi, kuid loodetavasti õnnestub need kõik läbi vaielda. Peamiseks probleemiks on see, et ametniku mõiste pole selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud - jääb ebaselgeks, keda seadus reguleerima hakkab, kes jääb ametnikuks ning kellest saab töölepingu alusel töötaja.

Mina toetan Tallinna linnasekretäri ettepanekut, et just kohalikele omavalitsustele paremaks orienteerumiseks tuleb lahti kirjutada konkreetsed ametikohad, mis kuuluvad ametniku nimetuse alla, vähemalt seletuskirja tasemel. Tulevikus on ka asutuse juhil liiga suur voli, keda ta nimetab ametnikuks või kelle vormistab tööle töölepingu alusel. Võime seadusesse kirjutada terve nimekirja soodustusi või neid sealt kärpida, aga kui me ei teagi, kelle suhtes seadus rakendub - ehk kes üldse on tulevikus ametnikud -, tuleks esmalt see selgeks vaielda. Sest seaduseloojad ja rakendajad peaksid sellest ühtemoodi aru saama.

Koondamishüvitised õiglasemaks!

Samuti tuleks Keskerakonna hinnangul linnadele ja valdadele kompenseerida seaduse rakendamisega kaasnevad kulud. Vaidlusi koalitsiooniga tekitas ka koondamishüvitistega seonduv - tegime ettepaneku ametniku koondamishüvitise tõstmiseks ühe kuupalga suuruselt kolme kuupalgani ning kantslerite ja maavanemate puhul langetada see poolaasta palgalt kolme kuu palgani.

Muret tekitabki ministeeriumi soov muuta uus ATS võimalikult sarnaseks töölepinguseadusega. Arvestades aga viimase olemust - töötajal on oluliselt vähem õigusi, ei saa me uuel tööd korraldaval seadusel lasta samasse serva kalduda.

Kuumad vaidlused jätkuvad

Küll aga tuleb kiita eelnõuga kehtestatavat palgakorraldust, mis muutub senisest selgemaks ja avalikumaks. Samuti kaitstakse lapseootel ning väikelastega ametnikke ja pakutakse võimalusi euroopalikuks ning töötajat arendavaks rotatsiooniks.

Uut seadust ette valmistav komisjon tegi konstruktiivset koostööd ning eelnõusse kirjutati sisse mitu Keskerakonna muudatusettepanekut. Enamasti puudutavad need kohalikke omavalitsusi ning linnapea ja vallavanema määratlemist. Samuti tegi Keskerakond ettepaneku täpsemalt lahti kirjutada ametnike streigiõiguse ja surveavalduste temaatika.

2009. aastal Riigikogu XI koosseisus ei läinud ATS-i eelnõu menetlemine just kuigi ladusalt. Eriti kaaluka hinnangu andis Tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv oma ekspertarvamuses, kus rõhutas, et uus ATS nõrgestab Eesti avaliku teenistuse konkurentsivõimet tööturul, kuna nähakse ette mitme hüve ja sotsiaalse garantii kadumist. Arutelu jäigi pooleli ja seadus vastu võtmata.

Praegu menetletaval eelnõul on suur potentsiaal seaduseks saada, kuigi vahetult enne teist lugemist on veel vaja pidada tuliseid arutelusid ja vaieldagi, et viimsedki detailid selgeks saaksid.

PRIIT TOOBAL, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige

[esiletõste]

Seekordne avaliku teenistuse seaduse eelnõu on varasematest paremini läbi töötatud, on tehtud rohkesti koostööd ka koalitsiooni ja opositsiooni ning erialaliitude ja huvigruppide vahel.

Jaga |