Kui „isamaalased" lõid „intritega" kampa

Samuti võib provokatsiooniks pidada „isamaalastele" allunud Kaitseliidu retke Narva jõe taha ja Petserisse - piiripostide püstitamiseks. Sellega said tugeva N. Liidu pooldajad toetajaid juurde.

Ka olid „isamaalased" koos „intritega" vastu EW sümboolika taastamisele 1990. a mais. Koos Interrinde meeleavaldajatega hiilisid „Isamaa" ideoloogid Toompeale, lootes „otseülekandes" näha Savisaare RR-valitsuse kukkumist. Katset ajalugu tagasi pöörata nimetasid „isamaalased" KGB-lavastuseks - niivõrd ränk oli neile rahvamasside tulek Toompead kaitsma. Seepärast kasutab Muuli oma saate „Olukorrast riigis" motona ilkuvalt: „Kordan, Toompead rünnatakse!" (Savisaare raadioüleskutsest rahvale).

Jaanuaris 1991 toimunud Vilniuse ja Riia veresauna ajal teatasid „isamaalased" avalikult, et nende kaitseliitlased Toompead kaitsma ei lähe, öeldes seega küllalt otse „intritele" ja Vene väeüksustele: „Minge ja kukutage lõppude lõpuks see Savisaar!" Paraku sündis hoopiski lepe Jeltsiniga, mis interrindelased ja sõjaväe Toompealt eemale hoidsid ning välditi verevalamist. (Selle leppe mõistsid „isamaalased" kehtetuks sõlmimise hetkest alates, aga nüüd on nõus sõlmima uut, piirilepet hullematel tingimustel.)

Rahvarinde liberaalne rahvuspoliitika viis samm-sammult MRP salalepete (ja seega Eesti okupeerimise) tunnistamiseni N.Liidu keskvõimu poolt. Meile raskel ajal toimus Moskvas suur miiting loosungi all „Käed eemale Baltikumist!". Needsamad jõud aitasid Jeltsinil augustiputši läbi kukutada, ainult tänu millele sai Eesti iseseisvus tunnustuse Jeltsini poolt. Alles seejärel tunnustasid Eesti taasiseseisvumist N. Liidu keskvõim ja Lääne suurriigid.

Kaitseliit taastati või vähemalt kujunes esialgu ühe partei löögirühmaks kodusõja tarvis. Õnneks olid „isamaalased" 1992. aastani nii ebapopulaarsed, et Kaitseliit jäigi N.Liidust vabanemiseni kõrvaltvaatajaks. Muidu oleks siin läinud nii nagu Gruusial oma Abhaasiaga.

Ka kunagist nn enamlaste-kelamlaste liitu ei maksa unustada. Praegugi tundub valimistega seoses kohati, et tegutsevad halvad nõuandjad või on lausa vaenlane nõu andnud. Alati peab arvestama, mille üle vastane võib kritiseerima hakata või mis avalikku arvamust mõjutab. Näiteks liiga varajane hiigelplakatite väljatoomine oli vale.

Eestis elavatele kodakondsuseta valijatele tuleb aga meelde tuletada, et kohalike volikogude valimised on neil üldse ainus võimalus valida.

P. KASK, Tallinn

Jaga |