Maaelu valu Kalevipoja Tegude Maal

Konverentsile tuli põllumajandusvaldkonna suurtootjaid, talumehi, põllusaadusi ümber töötlevate ettevõtete juhte, omavalitsusjuhte, kooliõpetajaid ja tipp-poliitikuid. Osalejate rõivastuski ulatus ülikonnast kodukootud kampsunini.

Tervitussõnu lausus tol päeval veel Jõgeva maavanemana töötanud Aivar Kokk. Ta kõneles suuresti Põltsamaa ettevõtjate soovil valminud Jõgeva–Põltsamaa gaasitrassi ehitamisest; plaanist rajada tööstuspark Painkülasse, kuhu AS Werol Tehased kõrvale võiksid tekkida teisedki ettevõtted; Kesk-Peipsi sadamate ehitamisest Mustveesse. Praegu tegutseb Kokk taas ettevõtjana. Tema firmades saab tööd sadu inimesi, kellest paljud elavad maal.

Toivo Kens: vaja on maaelu kriisitoimkonda

Põltsamaa vallast oli konverentsile tulnud üht kaasaegsemat vabapidamislauta omava osaühingu Viraito juhataja ja firma E-Piim nõukogu liige Toivo Kens.

„Mida arvate Edgar Savisaare mõttest põllumeeste oma panga loomiseks?“küsisin staažikalt põllumehelt.

„Minu meelest võiks edasi arendada seniseid hoiu- ja laenuühistuid. Ka firma E-Piim on pidanud plaani hoiu- ja laenuühistu liikmeks astuda,“ ütles Kens, kes ise ühtegi erakonda ei kuulu. Väärt mõtteks pidas Kens ka konverentsil algatatud maaelu kriisitoimkonna loomist.

„Toimkonnast on kasu, kui see järjepidevalt tööle hakkab ja maaelust nii riigiasutustele kui ka pankadele objektiivset informatsiooni annab.“

Huvitusin, kas Kens peab tänaseid pankasid põllumajanduse suhtes ebasõbralikeks.

„Nii ma just ei ütleks. Ma ei pea õigeks lähenemist, et pangad ei taha põllumeestele laenu anda. Praegused piimahinnad ei võimalda põllumeestel aga pankadest laenu võtta,“ selgitas ta.

Iga poliitik peab maaelu eest vastutama

Põlvamaalt tuli konverentsile piima tootva Miilaste OÜ juhataja Uno Paal. Temagi on parteitu, kuid otsustas, et maaelu valuküsimuste teemalist arutelu ei saa maha magada.

„Vahel öeldakse, et kui pole tööd, siis mine maale ja sealt ikka tööd leiad. Praeguses olukorras on niisugune mõttekäik küll ekslik. Paljudes piirkondades tuleb alles luua töökohad, mis võimaldaksid väärilist tasu saada. Vaid see tagab, et külad ei jää inimestest tühjaks. See on teema, mille eest peavad vastutama kõik poliitikud, ükskõik, millisesse erakonda nad kuuluvad.“

Tööpuudus lahutab vanemad lastest

Oma vaatevinklist muretseb töökohtade loomise pärast ka Jõgeva lasteaia Karikakar õpetaja Liisi Poom: „Tööpuudus soosib paljude lapsevanemate tööleasumist välisriikides. Nii osaleb sageli pidevalt lapse kasvatamisel vaid üks lapsevanem või on lapsed koguni vanavanemate hoole all. Lapsed vajavad nii ema kui ka isa lähedust aga pidevalt ja on lubamatu, kui riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika selle elulise vajaduse täitmise kättesaamatuks teeb. Ühiskond ei vaja täiskasvanuid, kelle lapsepõlv jäi poolikuks.“

Depressiivsete väikelinnade laulu iva

Teravaid valuküsimusi tunnetab tänases maaelus ka Jõgeva haigla juhataja, keskerakondlane Peep Põdder: „Meditsiinilises mõttes võib maal elamist koguni eluohtlikuks pidada. Esmane arstiabi peaks olema kättesaadav kodu lähedal. See on vaid asja üks külg. Samuti on vaja regulaarset bussiliiklust, mis võimaldaks inimestel õigeaegselt linna oma tervist kontrollima sõita.“

Doktor Põdderi arvates rikub maainimeste tervist ka liigne alkoholipruukimine. „On inimesi, kes kulutavad viimasedki toetusrahad kangematele jookidele. Siin on väljapääsuks vaid huvitavamate ja tervislikumate alternatiivide pakkumine. Vähe kasu on kultuurimajast, kus töötavad ringid vaid keskealistele ja eakatele. Mina leian, et noorte hulgas väga populaarses laulus “Depressiivsed Eesti väikelinnad“ on tõsine iva sees,“ leiab haiglajuht.

„Minu kodulinnas ja vallakeskustes võib õhtutundidel sageli sihitult liikuvaid noori näha. Küllap pole neil kuhugi minna ega midagi teha. Noortele oleks vaja rohkem kooskäimiskohti, kus nad saaksid vestelda, kuulata meelismuusikat, tunda ennast lihtsalt hästi. Mitmes paigas on küll noortekeskused, kuid need suletakse üsnagi varakult,“ rääkis klienditeenindaja ja noor pereema Gea Eljaste. „Väga vahva, et maaelukonverents otsustati korraldada kaunis ja loodussõbralikus Jõgeva linnas, mida ümbritsevad põllud ja millest vähem kui kilomeeri kaugusel töötavad kogu Eestis kuulsad teadlased-sordiaretajad,“ tunnustas poliitikahuviline noor daam oma kodukohta.

Jõgeva abilinnapea Aare Olgo, samuti Keskerakonnast, avaldas arvamust, et ka väikelinnu tuleks võtta kui üht osa maapiirkondadest. „Usutavasti tunnevad väikelinnade kaunimaks ja atraktiivsemaks muutumise üle heameelt ka maainimesed. Jõgeva kesklinna pargis näeb tihti maainimesi purskkaevu ääres puhkamas ja tänavamalet mängimas. Kindlasti teeb neile rõõmu ka uue bussijaama valmimine,“ räägib omavalitsusjuht.

„Mu isa oli majandijuht ja ka mina pean igati põllumeestest lugu. Ise saan positiivse laengu, kui nädalavahetusel maal käed mullaseks teen. Parim lõuna on ikkagi see, mida abikaasa Sveta valmistab koduaias kasvatatud köögiviljadest,“ kiidab oma olekultki üsna talupojalik Olgo.

Päästekomandode kaotamise ohud

Väike-Maarja vallavolikogu liige Siret Kotka arvustas maaelukonverentsil riigi päästeteenistuse poliitikat. „Praegu on minu koduvallas Väike-Maarja ja Simuna päästekomandod. Kuuldavasti kavatsetakse üks neist likvideerida. See teeks aga tulekahjude ja teiste õnnetuste likvideerimise märksa keerulisemaks. Näiteks hiljuti põles üks tootmishoone, mis suudeti tulest päästa suuresti seetõttu, et päästjad mõlemast komandost kohale sõitsid. Kui vallas oleks vaid üks komando, võinuks hoone suure tõenäosusega hävida.“

Kotka arvates tuleks muuta ka seadust, milles päästeteenistujate tööpäevaks pandi 12 tundi.

„24-tunnine tööpäev andis kolm vaba päeva ja lubas palgale mujal lisa teenida. Praegu saavad päästjad sageli palgaks vaid 6000 krooni, mis tähendab töötamist missioonitundest ja entusiasmist,“ tegi Kotka seadusandjale etteheiteid.

Priit Saksing: kalandus kuulub maaellu

„Üheks maaelu valdkonnaks on kalandus,“ rõhutas oma sõnavõtus Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing. „Praegu tegelevad kalandusküsimustega nii põllumajandus- kui ka keskkonnaministeerium. Minu arvates peaks kalandus kuuluma ühe ministeeriumi pädevusse. Suuremad õigused kalandusse puutuva üle otsustamisel peaksid saama ka maavalitsused ja maavanemad. Tõsiselt vajaks läbimõtlemist kvootide jagamine, mis peaks sõltuma püügivahendite arvust. Näiteks praegu näidatakse mõrdade kohta väga suuri koguseid, mis on ebareaalsed.“

Et sõnavõtuks anti aega vaid kolm minutit, edastas Saksing kalandust käsitleva ülevaate koos ettepanekutega konverentsi juhatusele.

Lõpuks

Keskerakonna korraldatud maaelukonverentsil rippusid Jõgeva kultuurikeskuse saalis kõikide maakondade, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipud. Konverentsi sümboliks oli valitud Sõpruse pargis asuv Tauno Kangro skulptuur „Kalevipoeg kündmas“. Toimus ju üle-eestiline konverents Jõgevamaal, mida ka Kalevipoja Tegude Maaks kutsutakse.

JAAN LUKAS

Jõgeva ajakirjanik

Jaga |