„Juubelikingituseks" kõrged kodukulud

Olen kindel, et umbes aasta pärast saab hulk eestimaalasi omal nahal tunda ka teise loosungi - "Tasuta kõrgharidus!" - sügavat sisu. Kardan, et see on paljudele haridusetaotlejatele veel valusam.

Et olla konkreetne, võtsin ette omaenda kodu detsembri- ja jaanuarikuised elektriarved. Mõnekilovatise vahega oli energiakulu peaaegu ühesugune. Eks need kaks talvekuud olid ju ka enam-vähem sarnased, mitte väga külmad. Kui füüsilise energia kulu oli ühesugune, siis rahakulu oli aga hoopis midagi muud. Energia eest tuli maksta 36% rohkem, võrgutasusid 13% rohkem. Ime küll, aga taastuvenergia tasu oli ühesugune. Pärast seda, kui kõigile eraldi võetud hinnatõusudele oli ka aktsiis ja lõpuks käibemaks otsa keevitatud, sai minu elektriarve 21% suurem - sama energiakulu juures.

Ei oska öelda, kas see on iroonia või midagi muud, ent sellise „kingituse" on meile teinud just IRL-i ehk loosungi „Kodukulud alla!" autorparteid esindav minister. Kui elektrihinda põhjendavad nii Juhan Parts kui ka peaminister Andrus Ansip Euroopa Liiduga liitumise lepingus kokku lepitud elektrituru avanemise nõudega, siis on täiesti arusaamatu, miks igal aastal tuleb võrgutasusid tõsta 10% ringis. Mõlemalt tuleb põhjendusi nagu Vändrast saelaudu: küll on tarvis avariielektrijaama Kiisale, küll ehitada Estlink-2...

Samas tempos püüab püsida ka Eesti Energia jaotusvõrk, uue nimega - Elektrilevi. Tahaksingi küsida: kas riikliku tähtsusega infrastruktuuriprojektide kulutusi peab ilmtingimata tegema tarbija igas kuus tasutavate võrgutariifide kaudu? Kas ei tasuks näiteks Eesti ja Soome vahelise Estlink-2 ühenduse rajamist finantseerida riigieelarve infrastruktuuri-investeeringutest? Nüüd äkki selgub, et jaotusvõrk on amortiseerunud, ebakindel ja vajab suuri investeeringuid, et tagada tarbijale varustuskindlus, et vool iga tuuleiiliga ära ei läheks. Kõik see pidavat olema tarbija huvides.

Viimase kümne aastaga on Eesti Energiast riigieelarvesse dvidendide ja maksudena võetud 1,2 miljardit eurot. Kus on olnud kogu see aeg teadmine, et jaotusvõrk vajab uuendamist? Miks ei investeeritud kasumit jaotusvõrkude taastamisse? Miks valitsus iga vaba sendi ettevõttest dividendidena välja pumpas? Miks ei vastata neile küsimustele?

Minister püüdis küll seletada, et investeering on energiatasu komponent ja et kasumit peab saama iga ettevõte. Aga kasumit võib ju investeerida põhivarasse. Sellest hiilis Parts kõrvale.

Tänavu kavandatakse üksnes elektriaktsiisi kaudu riigieelarvesse koguda elektritarbijatelt 33 miljonit eurot. Valitsuse poliitika on olnud, pehmelt väljendudes, oma rahva suhtes vaenulik, et mitte öelda - vihkajalik. Ja ega omanike käitumine oma ettevõtte - Eesti Energia - suhtes parem ole. Teades, et ettevõtte põhivara - jaotusvõrk - on amortiseerunud, kistakse dividendideks raha välja. Mõistlik peremees enne investeeriks ja hoiaks tootmisvahendid korras, ja alles siis mõtleks dividendidele.

Meie riigi läheneva sünnipäeva puhul lisan ühe väga tähtsa täpsustuse: ma ei tahtnud eelnevaga kuidagi öelda, et riik on halb peremees. Halvad on ikka rahvaga mitte arvestavad ja majanduses küündimatud konkreetsed inimesed, kelle mahhinatsioonideta oleks ka meie riik meile parem.

KESKMÕTE: Valitsuse poliitika on olnud, pehmelt väljendudes, oma rahva suhtes vaenulik, et mitte öelda - vihkajalik.

KALEV KALLO, Riigikogu liige

Jaga |