Rein Ansip ajab Varstu valda põhja

Vald on avalik sektor, kus tegutsevate ametnike palgad peaksid olema rahvale avalikustatud. Inimesed on minult sageli küsinud, kui suur on Varstu vallavanema Rein Ansipi (IRL) palk? Olen arvanud, et kõige pädevam sellele küsimusele vastama on vallavanem ise. Ansipilt olen saanud aga vastuseks, et ta ei tea oma palga suurust isegi. Selline suhtlemistase ei tohiks olla omane endast ja rahvast lugu pidavale vallavanemale.

Meenub, et aastaid tagasi esitas sama küsimuse Võrumaa vallavanematele „Võrumaa Teataja". Teised vallavanemad teadsid oma palga suurust; ainus, kes ei teadnud juba tookord oma palka, oli toosama Varstu vallavanem.

Ametnikel mälulüngad

Varstu vallas on üldse paljudel ametnikel raskusi meelespidamisega. 2005. aastal leidsin Varstu vallavalitsuse korralduste kaustast korralduse, mis oli allkirjastatud vallasekretäri ja vallavanema poolt  juba 2003. aasta algul.

27-leheküljelises korralduses sisaldus ligi 650 abivajaja nimi ja toetuste kogusummaks oli 231,6 tuhat krooni. Ametnikud ei teadnud, miks see korraldus üldse tehtud oli. Tekkis kahtlus, et inimesed polegi seda raha kätte saanud. Algatati kriminaalasi.  Läbiotsimine seoses kriminaalasjaga tehti kolm kuud ja kolm nädalat pärast kriminaalasja algatamist (seadus sätestab selleks teadaolevalt teistsuguse aja).

Pearaamatupidaja K. Juhanson, kes oli ise vallavalitsuse liige, ei osanud öelda, miks see korraldus üldse tehtud sai, sest rahagi ju ei olnud. Seadus näeb aga ette, et korraldused, mida pole võimalik täita, tuleb tühistada. Miks polnud eelnimetatud korraldust õigel ajal tühistatud? Miks Varstu vallaametnikud ise ei pöördunud politsei poole, et välja selgitada, kes selle „saladusliku" korralduse  (mida nad mitu aastat lugeda ei suutnud) kausta sokutas ja ametnike allkirjad alla joonistas?

Rohkem tähelepanu abivajajatele

Põhiseaduse paragrahv 28 sätestab, et Eesti Vabariigi kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all.

Hiljuti aga kurtis mulle üks Varstu valla üle 80-aastane asukas, et ta elab üksinda ja lapsed töötavad mujal ning Varstusse tulla nad ei saa, sest seal puuduvad töövõimalused. Jalad on vanuril haiged, poes ei jõua ta enam käia. Enne 2006. aastat, kui hoolekanne oli Võrust suunatav, oli tal hooldaja. Pärast seda, kui see kohustus läks üle vallale, hooldajat enam ei ole. Nimelt võeti seoses hoolduse ületulekuga vallale abistajad enamikult abivajajatelt ära, sest vald „sai aru, et inimesed ei vajanud hooldajaid". 2006. aasta lõpul võttis Varstu vallavolikogu (vallavalitsuse ettepanekul!) vastu määruse, et toetustest ülejäävat raha võib kasutada mujal.

Paljudele on arusaamatuks jäänud, miks Varstu vald võttis enamikult eakatelt ja puudega inimestelt hooldajad ära. Hooldaja oli neile olnud kui elusillaks, mille kaudu nad tunnetasid, et ühiskond neist hoolib. Jäi hoolimatus ja küünilisus abivajajate suhtes. Kas sotsiaalhoolde sellist taset saab pidada normaalseks?

Sahkerdamistele tuleb panna punkt

Eelmiste volikoguvalimiste ajal, 2005. aastal tehtud digifotod tõestasid, et eelhääletuskasti kaas oli lahti olnud. Valimiskasti pitseeritud kaas oli justkui ise end kastilt lahti kiskunud, pitseeringust ära puhastanud ja siis puhtana teisele valimiskastile maandunud. Vaatamata sellele, et tegin politseile kahel korral avalduse läbi viia ekspertiis, seda siiski vajalikul tasemel ei tehtud. Jaoskonnakomisjoni seletuse kohaselt oli kõik korras.

Eelmised valimised on nüüdseks ajalugu, kuid siiski väga häbiväärne ajalugu, mida ei saa ega tohi unustada. Ka  eelolevate valimiste ajal juhivad  Varstus  jaoskonnakomisjoni tööd samad inimesed. Ehk tuleks nüüd üles seada turvakaamerad, et usaldamatust vähendada?

Varstu vallas ei tule seadusvastastest üllatustest puudu. Aastateks 2005, 2006, 2007, 2008  võimaldas Varstu vallavalitsus kaaperdada riigimaa nr. 123. Nimelt kasutas vallavolikogu aseesimees (IRL) kasutusvaldusse andmise toimingu ajal, mis kestis neli koristusperioodi, ebaseaduslikult 59,9 ha suurust maad. Ta taotles PRIA-lt sellele toetustki.

Miks kasutasin sõna „kaaperdada"? Teistmoodi ei saa ju seda nimetada, sest vallavalitsusest vastati selle juhtumi kohta kirjalikult nii: „Vallal andmed puuduvad selle maa kasutamise kohta sellel perioodil."

Milleks vald üldse olemas on, kui midagi ei teata ja millegi eest ei ole vaja vastutust kanda? Miks vallavalitsus ei tahtnud välja selgitada, mis selle maaga nii pikal ajavahemikul ikkagi toimus? Kas vallavalitsus ei peagi vastutama maa kasutusvaldusse andmise toimingu käigus selle maaga toimuva eest? Miks teostab Varstu vallavalitsus seadusloomet ebakorrektselt, võimaldades ebaseaduslikku maakasutust?

MAIE SAAL, Varstu vallavolikogu liige

Jaga |