Keskerakonna sooritused praeguses ja tegevused järgmises Riigikogus

17. jaanuar 2007


Kesknädal alustab täna Keskerakonna valimisplatvormi tutvustamist. Järgmises lehes esitleme manifesti ülejäänud peatükke: tasuta kättesaadav ja korralik haridus kõigile; loov ja liikuv Eesti; ettevõtlus ja uued töökohad; keskkond ja ühistransport. Samuti on seal regionaal- ja välispoliitika peatükid.


1.PALKA JUURDE!

Tehtud:

Keskerakonna eestvedamisel on 2007. aasta riigieelarves ette nähtud õpetajate, politseinike ja päästetöötajate palga suurendamine keskmiselt 20–30 protsenti, sotsiaalvaldkonnas ja kultuuritöötajatel 15–25 protsenti. Kuni 15% kasvavad teiste riigiteenistujate palgad.

Tegevuskava:

1. Viia avalikus sektoris töötavate lasteaiakasvatajate; õpetajate, õppejõudude ja teadlaste; politseinike ja päästjate; sotsiaal- ja tervishoiutöötajate; kultuuri- ja sporditöötajate; tolli- ja maksuametnike ning piirivalvajate ja kaadrikaitseväelaste keskmine palk nelja aastaga 25 tuhande kroonini kuus. Riiklikult kehtestatud alampalk ja kollektiivlepingud ei tohi pidurdada palgatõusu.
2. Kehtestada avalikus sektoris õiglane ja läbipaistev palgasüsteem.

2. ÕIGLUSE TAGAB VAID TUGEV JA AKTIIVNE RIIK!

Tegevuskava:

1. Kehtestada 26-protsendine üksikisiku tulumaksumäär tuluosale, mis ületab neljakordset keskmist palka.
2. Võrdsustada tulumaksuvaba miinimum alampalgaga.
3. Alustada luksuskaupade täiendavat maksustamist.
4. Peatada üldise maksukoormuse alanemine.
5. Viia 2011. aastaks sisse presidendi otsevalimine ja seadustada rahvaalgatus.
6. Kaasata ülikoolid ja teadusasutused riiklike otsuste ettevalmistamisse.
7. Muuta riiklikud infobaasid ja registrid tõesteks ja kodanikele mugavamaks.
8. Toetada kodanikuühiskonna tugevdamisele suunatud programme ning suurendada mittetulundusühingute ja nende katusorganisatsioonide tegevustoetusi.
9. Pooldada külavanemate staatuse tugevdamist ning vastavasisuliste koolitusprogrammide rahastamist.

Hoiame ühte!

1. Ellu viia rahvustevahelisi pingeid ja vaenu välistavat poliitikat.
2. Tagada kõigile Eesti elanikele eesti keele tasuta õpe ulatuses, mis võimaldab sooritada kodakondsuse saamiseks vajaliku keeleeksami.
3. Arendada rahvusvähemuste lõimumise võimalusi kõikides ühiskonnaelu valdkondades, sh kohaliku omavalitsuse tasandil.
4. Tagada kvaliteetse venekeelse hariduse ja venekeelse gümnaasiumi säilimine.
5. Toetada vähemusrahvuste kultuuri arengut, suurendades pühapäevakoolide ja kultuuriseltside riigipoolset rahastamist.
6. Luua ETV digitaliseerimise käigus eraldi venekeelne avalik-õiguslik telekanal.

3. TURVALINE EESTI

Tehtud:

Peatati kuritegevuse kasv. 2006. aastal vähenes kuritegevus 10 protsenti.

Sisejulgeoleku töötajate palga tõstmisega oleme teinud esimese sammu professionaalse tööjõu säilitamiseks. Politseinike, päästeametnike, piirivalveametnike, maksu- ja tolliametnike ja vanglaametnike palka tõsteti keskmiselt 30 protsenti.

Munitsipaalpolitsei loomisega anti omavalitsustele õigus ja kohustus osaleda turvalisuse tagamisel. Munitsipaalpolitsei on loodud Tallinnas, Pärnus ja mitmes teises omavalitsuses.

Kolmekordistati vägivallakuriteos kannatanule makstava hüvitise määra, suurendades seda 50 000 kroonilt 150 000 kroonini.

Anti luba sõlmida rendilepingud Politseiametile kuni 750 uue sõiduki ja Päästeametile kuni 68 uue sõiduki soetamiseks.

Käivitati riiklik ohvriabisüsteem.

Tegevuskava:

1. Palgareformiga tõsta politseinike, päästjate, piirivalvajate, maksu- ja tolliametnike ning vanglatöötajate keskmist palka igal aastal vähemalt viiendiku võrra.
2. Prioriteediks on võidelda organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ning uimastite leviku ja tarvitamisega seotud kuritegevuse vastu.
3. Tagada kõigile elanikele korrakaitse- ja päästeteenuse kiire kättesaadavus ning professionaalse teenuse osutamine.
4. Hädaabikutsetele kiiremaks reageerimiseks ja abi osutamiseks luua üks ühine üleriigiline hädaabinumber.
5. Välja töötada sisejulgeoleku riskide ja kriiside ennetamise ning tagajärgede kiire likvideerimise süsteem.
6. Narkomaania- ja alkoholismivastase võitlusega, teede olukorra parandamisega ning liiklusjärelevalve tõhustamisega tagada surma või vigastustega lõppevate liiklusõnnetuste arvu vähenemine.
7. Laiendada riigipoolset tasuta õigusabi vähekindlustatutele ja pensionäridele.
8. Rakendada sisejulgeolekut tagavate asutuste vaheline operatiivraadiosidevõrk riigi julgeoleku, inimeste elu ja tervise, turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks.
9. Jätkata sisejulgeolekut tagavate asutuste tehnika ja varustuse uuendamist ning nüüdisaegse töökeskkonna loomist.
10. Laiendada ennetustegevust. Luua riiklik rehabilitatsiooni- ja kriisiabikeskuste võrgustik.
11. Suurendada järgmise nelja aasta jooksul kulutusi sisejulgeolekule poolteist korda kiiremini, kui kasvab Eesti riigieelarve tervikuna.
12. Juurde palgata kohtunikke ning luua võimalused kiiremaks ja kvaliteetsemaks kohtumenetluseks.
13. Suurendada kohaliku omavalitsuse tulubaasi, et ennetustöö osana edendada kohalikku vabaaja- ja huvitegevust ning turvalisusele suunatud linnaplaneerimist.
14. Anda munitsipaalpolitseile täiendavaid õigusi avaliku korra ja liiklusohutuse tagamiseks ning õigusrikkumiste ennetamiseks.
15. Taastada likvideeritud päästekompaniid, et suurendada riigi võimekust kriisiolukordadele ja suurõnnetustele reageerimisel.
16. Kompenseerida kriisiolukorras tegutsevate vabatahtlike abistajate päevatasu tööandjale ning motiveerida vabatahtlike osalemist avaliku korra tagamisel, päästetöödel ja rehabilitatsioonitegevuses.
17. Tagada nüüdisaegse sisejulgeolekuhariduse andmine. Arendada kutseõpet Paikuse politseikoolis, Väike-Maarja päästekoolis ja Muraste piirivalvekoolis. Luua Murastesse sisejulgeolekualane teadus- ja kõrghariduskeskus.

4. PENSIONID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

Tehtud:

Läbi viidi Eesti suurim pensionitõus: keskmist riiklikku vanaduspensioni tõsteti 2006. aastal ligi 700 krooni võrra ehk 3136 kroonini kuus (üle 27%). Vähemalt samas tempos tõusid töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension. Meie võimuloleku kahe aastaga on pension tõusnud kokku 1200 krooni.

Lõpetati ealine diskrimineerimine: töölepinguseadusest kaotati paragrahv, mis lubas töötajat 65- aastaseks saamisel vallandada.

Pensionikassa eelarvet täiendati lisaks sotsiaalmaksu laekumistele 5 miljardi krooniga. Tagati pensionikassa jätkusuutlikkus ning kompenseeriti pensionikassast tehtud II samba kogumispensioni maksed.

Rahvapensionärid hakkasid saama palka pensioni kaotamata.

Puuetega inimeste rehabilitatsioonile suunati üle kuue korra enam raha – 2005. aasta eelarves oli selleks 14 miljonit krooni, 2007. aasta eelarves on juba üle 86 miljoni krooni.

Parandati puuetega inimeste tööhõivet – tööd aidati saada ligi 1000 puudega inimesel.

2007. aastal kasvavad hoolekandetöötajate palgad 25 protsenti. Riiklikele hoolekandeasutustele eraldati 2007. aastaks 25% rohkem raha kui 2006. aastal.

2006. aastal tõsteti puuetega laste toetusi 25% võrra.

2007. aastast makstakse iga puudega lapse hoiu eest 2350 krooni toetust.

Töötutoetus tõsteti 400 kroonilt 1000 kroonini kuus ja toimetulekutoetuse piir 900 kroonini kuus.

Tegevuskava:

Pensionäridele

1. Tõsta 2007. aastal keskmine vanaduspension 3700 kroonini kuus.
2. Suurendada keskmist vanaduspensioni pooleni Eesti keskmisest netopalgast. Palgareformi täies mahus realiseerumisel on keskmine vanaduspension selleks tähtajaks üle 8000 krooni.
3. Jätkata kogumispensioni II sambasse ülekantava raha kompenseerimist pensionikassale riigieelarvest, välistades II samba rahastamise tänaste pensionäride arvel.
4. Vanaduspension jääb tulumaksuvabaks.
5. Muuta riiklik pensionikindlustus solidaarseks ja õiglaseks. Tõsta pensioniosaku koefitsienti ja pensioni baasosa.
6. Ei toetata pensioniea tõstmist, sest Eesti keskmine eluiga on Euroopa Liidu madalaim.
7. Lõpetada tuleb ealine diskrimineerimine – võimaldada avalikus teenistuses töötada üle 65-aastastel inimestel.
8. Hüvitada hambaproteesimiskulud kõigile pensionäridele, sh ka töövõimetuspensioni saajatele.
9. Seadustada „lesepension" – võimaldada pensionärist abikaasa surma korral pensioni diferentseerida suuremat pensioni saanud abikaasa pensioni arvel.

Puuetega inimestele

1. Tõsta puuetega inimeste riiklikke toetusi vähemalt 200 miljoni krooni võrra aastas.
2. Suurendada rehabilitatsiooniteenuste mahtu vähemalt kaks korda.
3. Aidata tööle 3000 puudega inimest. Selleks luua toetatud töökohti ning koolitada puudega töötajaid ja nende juhendajaid.
4. Laiendada üleriigiliseks puuetega inimeste toetamiseks mõeldud teenuste nimistut (isiklike abistajate, tõlkide, invatranspordi, abivahendite kasutamise, elamute kohandamise jm teenused).
5. Pikendada puuetega laste puhul antavat vanemapuhkust 14 päevani aastas.

Sotsiaalhoolekandes:

1. Toetada kõiki Eestis elavaid Tshernobõli veterane võrdselt represseeritutega.
2. Tõsta lastekodude ja erihooldekodude rahastamist igal aastal 25%, investeerida lastekodudesse ja erihooldekodudesse nelja aastaga 500 miljonit krooni.

5. TERVIS JA KARSKUS

Tehtud:

Arstide miinimumpalk tõusis üle kahe korra ja õdede miinimumpalk üle kolme korra.

Kahekordistati hambaravi- ja hambaproteesimishüvitisi.

2006. aastal vähendati operatsioonijärjekordi vähemalt poole aasta võrra.

Alates 2007. aastast kindlustab riik ravikindlustusega kõik registreeritud töötud.

Tagati kiirabiteenuste kättesaadavus ja järjepidevus, kiirabi töökorraldus võeti riigi kontrolli alla.

Suurendati arstide koolitustellimust ligi 40 koha võrra ehk üle 35% ja fikseeriti see viieks aastaks.

Kohalik omavalitsus sai õiguse korraldada perearstiabi. Perearst ei pea enam olema ettevõtja.

Kahe viimase aastaga suurendati kiirabi rahastamist ligi 50%.
Esimest korda viimase 7 aasta jooksul laiendati ravikindlustuse tulubaasi, raviraha suureneb lisaks maksulaekumiste paranemisele kolme aastaga ligi 10%.

Korduv alkoholimüük alaealistele tunnistati kriminaalkuriteoks.

Avati üleriigiline ja ööpäevaringne tasuta perearstlik nõustamistelefon 1220.

Tegevuskava:

Tervishoid:

1. Palgareform tagab arstidele miinimumpalgaks vähemalt kahekordse Eesti keskmise palga. Õdede palk tõuseb vähemalt 60 protsendini arstide palgast. Riik tasub noore spetsialisti eest õppelaenu ja teeb tema eluasemelaenu esimese sissemakse, kui noor spetsialist jääb tööle Eestisse.
2. Lühendada polikliinikutes järjekorra maksimaalpikkust kolmandiku võrra. Iga aasta lühendada südame-, liigeseproteesi-, silmakae- ja kõrva-nina-kurguoperatsioonide järjekordi poole aasta võrra.
3. Asendada praegune 300-kroonine üheaastane hambaravihüvitis 3000-kroonise hüvitisega kolme aasta peale.
4. Kaotada üle 200-krooniste ravimite kompenseerimise piirmäär. Suurendada ravimite kompenseerimist sõltuvalt haigusest – seda eelkõige südame-veresoonkonna- ja luu-liigesehaiguste puhul.
5. Laiendada laste hambahaiguste ennetus- ja edendamisprogramme kõigile kuni 19-aastastele noortele.
6. Muuta inimeste vaktsineerimine riigi prioriteediks. Riik vaktsineerib riskigrupid gripi ja hepatiidi vastu tasuta.
7. Igale maakonnale oma haigla! Säilitada maakonnahaiglates arstide valvekorrad ning kirurgia- ja sünnitusteenistus.
8. Inimene ei tohi arstiabis jääda erinevate etappide – perearst, kiirabi, haigla – vahele.
9. Luua omavalitsustele täiendavalt võimalus toetada hambaravi vastavalt inimeste sissetulekule ja vajadusele.
10. Sisse seada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
11. Muuta perearstiteenus kättesaadavamaks, vähendades perearstinimistute maksimaalset suurust 2000-lt 1700-ni, parandades samas perearstide rahastamist.
12. Suurendada riiklikku õdede koolitustellimust poolteist korda – 400 õeni aastas – ja anda õdedele suurem iseseisvus ravitöös.
13. Luua perearstikeskuste juurde taastusravivõimalused. Ennaktempos suurendada rahastatud hooldusravi-voodikohtade arvu.
14. Suurendada tervishoiu rahastamist: kompenseerida haiglatele kapitalikulud ning tagastada tervishoiule meditsiiniseadmete ja hoonete käibemaks.
15. Investeerida haiglatesse 3 miljardit krooni.
16. Tugevdada riiklikku kontrolli tervishoiu ja haigekassa üle. Muuta praegused kasumit taotlevad, aktsiaseltsidena tegutsevad riigihaiglad tervisemissiooni kandvateks sihtasutusteks.

Võitlus joomarluse ja narkomaaniaga

1. Propageerida eluterveid väärtushinnanguid koolis ja kodus – laiendada riiklikke hariduse ja tervise edendamise programme, samuti suurendada noorte vaba aja veetmise võimalusi.
2. Keelustada alkoholireklaam televisioonis, raadios, trüki- ja välimeedias.
3. Kehtestada alkohoolsete jookide üleriigiline müügikeeld hilistel õhtutundidel ja öisel ajal.
4. Tõsta alkoholiaktsiisi, sh eriti alkopopsidele – longerodele ja siidritele.
5. Keelustada alkohoolsete jookide jagamine sponsorlus- ja tarbijamängudes.
6. Laiendada tubakatoodete üldkasutatavates kohtades tarvitamise keeldu, muuta tubakatooted noortele raskemini kättesaadavaks ja seada eesmärgiks vähendada noorte suitsetajate arvu.
7. Tõhustada riiklikku järelevalvet (salaviinaga kaubitsejate ja alaealistele alkoholi ostmise kaasaaitajate väljaselgitamist ja karistamist, nn puhumisreidide sageduse tõstmist jne.).
8. Luua üleriigiline alkoholismi- ja narkomaaniaravi nõustamisvõrgustik. Eraldada 2% alkoholiaktsiisist terviseennetuseks ning vabatahtlikuks alkoholismi- ja narkomaaniaraviks.

6. PERE JA KODU

Tehtud:

Eestis kehtib riiklik sünnitoetus 5000 krooni.

1. juulist 2007 suurenevad lasterikaste perede toetused. Kolmelapselisel perel tõuseb toetus kuus 300 krooni, neljalapselisel 600 krooni, viielapselisel 1050 krooni ja kuuelapselisel 1500 krooni kuus.

Hoolde- ja kasuperedes kasvavate laste toetust suurendati 900 kroonilt 1500 kroonini kuus; ka neile laiendati elluastumistoetus võrdselt lastekodulastega.

Lapsetoetust makstakse õppivatele lastele (vanuses 16–19 aastat). Alates 1. septembrist 2007 makstakse seda ka neile kuni 19-aastastele, kes omandavad keskharidust õhtu- või kaugõppes.

Vanemapalga maksmise perioodi pikendati kolme kuu võrra.

Erinevad linnad ja vallad (sh Tallinn) on sisse seadnud aabitsatoetuse ja õppevahendite toetuse ning tõstnud sünnitoetuse määra.

Põhikoolis ja kutsekoolis tagati tasuta koolitoit.

Tegevuskava:

Lapsed

1. Kehtestada lisaks teistele peretoetustele senise 600-kroonise lapsetoetuse asemel igakuine 3000-kroonine lapseraha, mida makstakse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
2. Kehtestada I klassi minevale lapsele lisaks omavalitsuste poolt pakutavatele toetustele ühekordne riiklik aabitsatoetus 5000 krooni.
3. Suurendada üleriigilist sünnitoetust 10 000 kroonini.
4. Tagada lasteaiakoht igale soovijale ja kõigile lastele tasuta koolieelne aasta lasteaias.
5. Tagada ravikindlustus ja riiklik pensionikindlustus vähemalt viit last kasvatavale mittetöötavale vanemale, makstes riigi poolt tema eest sotsiaalmaksu.
6. Luua pikapäevakoolid, et lapsevanem saaks vajadusel 1.–6. klassis käiva lapse kella 7–19 turvalisse ja arendavasse keskkonda jätta.
7. Laiendada noorte võimalusi töötada koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga nii õpilasmaleva rühmades kui ka muul viisil. Toetada laste suviseid töö- ja puhkelaagreid.
8. Toetada last üksi kasvatavat vanemat ja riikliku elatisrahafondi kiiret käivitamist.

Pered

1. Ehitada 2011. aastaks noortele peredele ja uut eluruumi vajajatele üle Eesti kokku 10 000 munitsipaalkorterit, eraldades selleks nelja aastaga lisaks erasektori finantseerimisele riigieelarvest miljard krooni. Tagada riikliku munitsipaalehituse programmi raames noortele koduvajavatele peredele munitsipaalkorter. Korterite jagamisel on määravaks kriteeriumiks laste arv perekonnas.
2. Alustada sundüürnikele omandireformiga tehtud kahju kompenseerimist.
3. Suurendada korteriühistutele korterelamute elukvaliteedi ja energiasäästlikkuse tõstmiseks antavat riiklikku rekonstrueerimistoetust vähemalt 15%-ni.


Valimismanifesti II poolt tutvustame järgmises lehes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)