Kallis, kas sa pesid mu püksid ära? …

OLGA SÕTNIK,      21. jaanuar 2004


... oli ühe arutelu teema, mis toimus seminari "Soopoliitikad Euroopas ja multikulturaalses perspektiivis" raames. 40 noort liberaali üle kogu Euroopa kogunesid Stockholmi, et arutada võrdõiguslikkuse ja feminismi temaatikaga seonduvaid küsimusi.
Paremat paika sellise seminari korraldamiseks oleks raske leida, sest just Rootsit peetakse eesrindlikuks riigiks võrdõiguslikkuse valdkonnas. Kuid kõik rootslased, kes meile esinesid, väitsid ühehäälselt, et Rootsil on veel pikk maa täielikult võrdõigusliku ühiskonnani. Siiani on vahe palkades (naiste palk moodustab 83% meeste omast). Ka erasektoris, eriti juhtimistasandil, on naised alaesindatud.
Vaieldamatult on rootslased jõudnud kaugele avalikus sektoris. Rootsi parlamendis on naiste osakaal 43%, Rootsi valitsuse 22-st kabinetiliikmest kümme on naissoost. Võrdluseks meenutan, et praeguses Eesti valitsuses on ainult üks naine ja kõige naistesõbralikum valitsus viimase kümne aasta jooksul oli 2002. aastal võimul olnud Keskerakonna ja Reformierakonna ühisvalitsus, kus 14-st kabinetiliikmest viis olid naised.

Mida tähendab feminism

Seminaril arutleti väga paljude teemade üle. Tuntud Rootsi feminist Lisa Galmark püüdis lahti seletada, mida tähendab negatiivset reaktsiooni tekitav sõna "feminism". Selgus, et feminismil on palju eri definitsioone ja koolkondi: sotsiaalne, radikaalne ja liberaalne, ning separatistlikud liikumised, kelle arvates selleks, et naised saaksid ennast realiseerida ja tunda vabana, peavad nad olema meestest täielikult isoleeritud. Feminismi võib tõlgendada ka kui vastust seksismile jne. Kuid kõiki neid liikumisi ühendab võitlus naiste positsiooni muutuse eest poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses sfääris.
Mary Wollstonecraft, üks feminismi ideolooge 18. sajandil, ütles väga õigesti, milles seisneb feminismi iva: "Ma ei taha, et naistel oleks võim meeste üle, vaid iseenda üle."
Pealkirjas toodud arutelu käigus räägiti olukorrast perekonnas. Kuidas on jagatud kodutööd mehe ja naise vahel, kes tegeleb laste kasvatamisega? Vaatamata sellele et suuremas osas Euroopa riikidest on nii mehed kui naised tööturul aktiivsed, on millegipärast kodutöö ja teiste perekonnaliikmete eest hoolitsemine suuresti naiste õlgadel. See tähendab, et pärast pikka tööpäeva töötab naine tasuta veel peaaegu samapalju kodus, samal ajal kui mees vaatab telerit või loeb ajalehti. ÜRO andmetel on 70% kogu tööst maailmas tehtud naiste poolt ning 90% kogu tasustamata tööst on samuti naiste pärusmaa. Sellist ebaõiglast rollide jaotumist soodustavad nii ühiskonna aeglaselt muutuvad hoiakud, soolisi stereotüüpe propageerivad kooliprogrammid kui ka ebatäiuslik poliitika, mis ei kohtle naisi ja mehi võrdselt.

Kolmel päeval kuuldust

Veel üks teema, mille ümber puhkes palav diskussioon, oli prostitutsioon. See on väga mitmekesine ja vastuoluline probleem. Näiteks Taani ja Hollandi esindajad rääkisid prostitutsiooni legaliseerimise positiivsetest tagajärgedest. Nendes maades on inimestel õigus enda keha müüa, kuid prostitutsiooni vahendamine ning bordellide pidamine on keelatud. Taanis maksavad prostituudid makse ja Hollandis on tugevad selle "kõige vanema eriala" esindajate ametiühingud. Samas on üle maailma väga palju naisi, kes on vägisi sunnitud prostitutsiooniga tegelema ja naistega kaubitsemine toob narkoäriga võrreldavaid kasumeid.
Mida tähendab bioloogiline sugu (sex) ja mida sotsiaalse sugu (gender)? Kui palju meeste ja naiste käitumises määrab loodus ja kui palju sotsiaalne keskkond? Kas eksisteerib 100%-line mees ja 100%-line naine? Milline on Euroopa Liidu parlamendi soopoliitika? Nendest ja muudestki kolmepäevase seminari teemadest ei ole kahjuks siin võimalik rääkida piiratud ajaleheruumi tõttu. Kahtlemata oli seminar väga huvitav ning andis mõtteainet pikaks ajaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)