Savisaar erakorralisel omavalitsusfoorumil: „Euroopa veskid jahvatavad aeglaselt, aga head jahu."

Apell Euroopale

Omavalitsusfoorum alustas poolteist aastat tagasi, 12. märtsil 2009, apelliga Euroopale. See toimus pärast Eesti valitsuse otsuseid jõhkralt kärpida omavalitsuste eelarveid - olukorras, kus tulumaksulaekumise vähenemise tõttu olid omavalitsuste eelarved juba niikuinii kõvasti kaotanud. Sellal kui Euroopa valitsused oma omavalitsusi püüdsid veel toetada, lõi Eesti valitsus meile selga topeltkärpe-kirve.

Moodustasime Omavalitsusfoorumi välisdelegatsiooni Euroopa Omavalitsuste Kongressis, Regioonide Komitees ning Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogus Eesti omavalitsusühendustega liitunud ning ka sinna mitte kuuluvate omavalitsuste esindatuse paremaks koordineerimiseks.

Regioonide Komitees kaitsti juba aprillis 2009 Omavalitsusfoorumi algatatud ning Balti riikide saadikute poolt Rakveres ühiselt läbi arutatud muudatusettepanekuid resolutsioonile finantskriisist ja selle mõjudest omavalitsustele. Sama aasta mais toimunud  Regioonide Nõukogu üldkogu lõppkommünikees hoiatati valitsusi omavalitsuste finantside kallale kippumise eest. Ka selle otsuse koostamisel oli meie käsi mängus.

Mõlemad Euroopa omavalitsuskogud mõistsid meid ning kuulutasid, et omavalitsuste õlule täiendavate kriisiraskuste ladumine lööb kõige valusamalt omavalitsuste teenuseid kasutavaid inimesi. Euroopa märkas meid ja tegi endale asjad selgeks. Ütles seda ka Eesti valitsusele. Korduvalt ja selgelt.

Meie valitsus ainult jahvatab

Pöördusime kohe ka Euroopa Nõukogu liikmesriikide autoriteetse esinduskogu - Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi - poole. Mõned Euroopa veskid jahvatavad aeglaselt, aga head jahu. Erinevalt praegusest Eesti valitsusest, kes ainult jahvatab.

Pärast põhjalikku olukorraga tutvumist ja arutelu võttis omavalitsuste kongress 28. oktoobril Strasbourg'is vastu ettekirjutuse kohaliku demokraatia olukorrast Eestis.

See on põhjalik raport Eesti kohalike omavalitsuste olukorrast ja kümne aasta eest tehtud samalaadse soovituse täitmisest, õigemini küll, täitmatajätmisest. Eesti valitsusparteidele meeldib kuulata Euroopast ja Ameerikast ainult neid avaldusi, mis kiidavad meie riigi püüdlikkust ning valitsuse inimeste suhtes hoolimatut karmi agarust eelarve- ja maksupoliitikas, mis paneb majanduskriisi põhiraskused väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestele.

Seekordne Euroopa kriitika on Toompea koalitsioonile ja Stenbocki majale eriti ebamugav, sest tuleb „otse ja omadelt". Eesti kohaliku demokraatia seisundi kohta tegi kriitilise raporti parempoolse Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist, kellega ma ka kohtusin.

Raportist ja soovitustest ilmus vaid mõni uudisnupp, kuid seegi vanas nõukogude propaganda laadis. Euroopa omavalitsuskogu ettekirjutuste sisu anti edasi napilt ning need said regionaalministrilt kiire vastulöögi. Kriitikat püüti pisendada ning tähelepanu mujale juhtida.

Kongressi poolt heaks kiidetud ettekirjutused Eesti valitsusasutustele:

1) Anda eristaatus Tallinna linnale, võttes aluseks kongressi vastava ettekirjutuse, kehtestades tavapärasest erineva õigusliku raamistiku, mis arvestaks pealinna teistsugust olukorda, võrreldes teiste linna- ja vallavalitsustega.

2) Vaadata üle kohalikele omavalitsustele pandud kohustuslike ülesannete ja funktsioonide osas kehtiv õiguslik regulatsioon. See seisukoht tugineb Tallinna algatatud ja Riigikohtus toetust leidnud nõudmisele ning juhib tähelepanu, et omavalitsuste võimalused ja kohustused peavad olema selged ning õigusaktidega täpselt piiritletud.

Riik lubas Riigikohtu otsuse täita, aga ei ole seda seni teinud. Ainult neli ministeeriumi tunnistas, et neil on sätestatud kohustusi kohalikele omavalitsustele. Tõsi küll, nt Kaitseministeeriumi antud kohustused kehtivad vaid eriolukorras, mitte praegu; veel on Kultuuriministeeriumil sätestatud omavalitsuste kohustusi raamatukogude suhtes ning Sotsiaalministeeriumil sotsiaaltoetuste suhtes.

Olgem täpsed - Siseministeeriumil on ka sätestatud omavalitsuste kohustused tuvastamata isikute matmiskulude ja surnute veo suhtes. Tuleb välja, et mingeid muid kohustusi ei ole riik omavalitsuste peale pannud!

Tegelikult ei taha valitsus üldse aru saada linna- ja vallarahva olukorrast. Kui lasteaiad ja koolid pole üldse omavalitsuste rida, siis miks neid praegu selle eest pekstakse? Kujutage ette - kui tõepoolest homsest olekski nii: omavalitsuste poolt on raamatukogud lahti, sotsiaaltoetusi makstakse (kui riik on selleks raha eraldanud) ning surnuvedu toimub, aga kõik ülejäänu teeb riik või ei tehta seda üldse. Mõelge, milline kaos sellest sünniks?

3) Kiiresti muuta siseriiklikku seadusandlust ning eraldada omavalitsustele rohkem raha, mis oleks vastavuses põhiseaduse ja siseriiklike õigusaktide kohaselt pandud ülesannetega, andes kohalikele omavalitsustele võimaluse tulu teenida kohalike maksude arvelt. Arenguruumi jätkub. Euroopas moodustavad kohalikud maksud kuni 70 protsenti kogutavatest maksutuludest, meil Eestis alla ühe protsendi!

4) Eraldada kohalikele omavalitsustele üleriigilistest maksudest piisav osa ning tagada maksude jaotusmehhanismi läbipaistvus.

5) Abistada majanduskriisist eriti tugevasti mõjutatud omavalitsusi ning luua teatud sotsiaalsete teenuste jätkamiseks vajalik toetusfond.

6) Alustada kavandatava finantsreformi teemal laiapõhjalisi konsultatsioone omavalitsustega. Omavalitsusjuhid ei tea üldse, et valitsus kavandab ulatuslikku finantsreformi ning mida see linnade ja valdade rahvale kaasa võib tuua.

7) Selgitada kohalike omavalitsuste ja neid ühendavate üleriigiliste organisatsioonidega konsulteerimise protsessi, mille korraldamine peab toimuma õigeaegselt ning nõuetekohaselt enne arutelu algust, eeskätt juhtudel, mil kavandatavad reformid puudutavad kohalikke omavalitsusi või on nende jaoks rahaliste tagajärgedega.

8) Aidata kaasa Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta kohaliku omavalitsuse tegevuses osalemiseks õigust andva lisaprotokolli kiirele ratifitseerimisele Eesti valitsuse poolt.

9) Nõuda Eesti valitsusorganitel Kongressi kursis hoidmist võetud järelmeetmete rakendamisega.

Ametlik Eesti käitub Euroopa soovitustele risti vastupidi

Ametlik ja avalik Eesti pole Kongressi monitooringut mitte ainult maha vaikinud. Palju hullem. Valitsus haub juba järgmisi eelnõusid omavalitsuste veelgi sügavamaks tasalülitamiseks, demonstratiivselt talitades Euroopa soovitustele risti vastupidi.

Samal päeval, 23. septembril, kui Riigikogu arutas riigi ja omavalitsuste parterlust, keelas Riigikogu valitsuskoalitsiooni häältega peaaegu et viimaste omavalitsustele jäänud maksude - müügi- ja paadimaksu -- kogumise. Kuigi Euroopa rõhutas just omavalitsuste senisest suurema maksuautonoomia vajalikkust, otsustas Eesti valitsus omavalitsused jätta iseseisva maksubaasita. Riigi tsentraliseeritus läheb üle igasuguse piiri ja omavalitsused muudetakse nõnda täielikult sõltlasteks, kelle tulusid võib jälle igal ajal kärpida, nad pankrotti ajada ning neid siis võidurõõmsalt saneerida.

Praegu ringleb Riigikantseleis eelnõu, millega tahetakse kaotada seni vähemalt formaalselt kehtinud omavalitsustega seadusemuudatuste üle konsulteerimise ja kaasamise kohustus. Tragikoomiline, kuidas ka sedasama eelnõu on omavalitsuste eest varjatud. Salastamiseelnõu ise on salajane! Jällegi on ka see valitsuse kavatsus täielikus vastuolus Euroopa soovitusega omavalitsusi senisest rohkem kaasata seadusloomesse. Tuleb välja, et meil on vaja oma Wikileaksi, sest see oli juhus, et me sellest eelnõust üldse aimu saime.

Kõik näitab, et praegune Eesti valitsus kavatseb veelgi süvendada euroopalikest põhiväärtustest eemaldumise kurssi. Kurssi, mis teeb vaesed ja keskklassi vaesemaks ning rikkad veelgi rikkamaks. Kurssi, mis õõnestab Eesti riikluse peamist alustala - inimeste usku oma riigi soovisse ja võimekusse tagada igaühele inimväärne toimetulekuvõimalus oma kodumaal.

Euroopa omavalitsuste esindusorganisatsioonidele on Eesti olukord õnneks juba üsna selge. Kuna meie valitsus Euroopa arvamustele vilistab, siis peavad omavalitsused tugevdama ühisrinnet oma rahva huvide kaitseks.

Ansipi valitsus tõukas rahva ja riigi vaesusse

Meedias aastaid kestnud ajupesule tuginedes on Ansip hakanud end samastama Eesti riigiga ning eurot Euroopaga.

Ansip ei ole aga Eesti ega Euroopa poolt. Tema juhitav valitsus on oma rahva ja omavalitsused vaesusse tõuganud. Euro ei tohi saada talle veduriks, mille kattevarjus kiireneb meie ühiskonnakorra eemaldumine Euroopa ühiskonnakorraldusest. Me peame panema euro teenima Eesti rahvast. Praegune valitsus on teinud oma rahvast aga ainult euro sõnakuulelikud alamad.

Meie omavalitsused peavad tegema kõik endast oleneva, et Eesti saaks võimalikult kiiresti Eesti- ja Euroopa-sõbraliku valitsuse. Teame, et meid toetab Euroopa. Mille üheks kinnituseks on muide ka Kongressi monitooringukomitee Tallinna-istung.

Mis on meie ülesanne?

Valitsuse poliitikat veenmise teel muuta ei ole õnnestunud. Järelikult ei jää teist valikut kui loota valitsuse vahetumisele märtsis. Mis on omavalitsusjuhtide ülesanne? Ma ei kutsu üles tegema parteipropagandat, kuid palun teie abi, et selgitaksite igaüks oma kodukandis, miks täpselt on selline olukord tekkinud ja mis on lahendused. Siis otsustagu juba rahvas, kas ta ikka pooldab nende poliitikute ja erakondade jätkamist, kes nelja aasta jooksul on omavalitsustevaenulikke otsuseid langetanud.

Mis saab, kui me ei tegutse? Mis juhtub, kui teeme liiga vähe? Hiljuti ütles üks paremerakonna mõjukas poliitik Tõnis Palts, et 2/3 omavalitsusi tuleks kohe laiali peksta. See on otsetsitaat. Eks ole meie endi kätes, kas me laseme end laiali peksta või mitte.

[esiletõste]  Euroopa märkas meid ja tegi endale asjad selgeks. Ütles seda ka Eesti valitsusele. Korduvalt ja selgelt.

[fototekst]

KÕIK KOOS:  Tallinnas Õpetajate Majas toimus erakorraline (arvult juba 5.) omavalitsusfoorum, kus üle maa kokku sõitnud omavalitsusjuhid veendusid, et omavalitsuspoliitikas astub Eesti Euroopaga ühte jalga.

Jaga |