Nädala juubilar: Harri Vasar 80

Kati Vasar-Murutar,      22. november 2006


Mida arvaks mu isa sellest, et teda meenutatakse sünniaastapäeva puhul poliitikalehes Kesknädal? Pidin sellele küsimusele enda jaoks paratamatult vastuse leidma. Ja isa vastaks mulle: "Ära minu pärast muretse! Vaata, et selle meenutuse peale sind ennast ei kahtlustata tasapisi parteistumises!"
Papa Harri pärast pole tõesti vaja muretseda. Tema oli selle aja inimene, kus võis maast madalast kogeda, et inimesi politiseeritakse nende tahtest küsimata ja hoolimata. Tapetakse ka. 14-aastase poisina sattus ta Teise maailmasõtta. Punaste poolele polgu pojaks. Oleks ülimalt mõttetu ja madal nüüd häbeneda ja vabandada, et kunagine poisike sõdis, ühelt poolt vaadates, igal juhul valel poolel. Tema ei saanud midagi parata. Tema sai ühes lahingus kõvasti põrutada ja teises kuuli kopsu.
Hospidali arstid soovitasid tal kopsu ravida lauldes tuulutamisega. Siis selguski, et noormehel on ainulaadselt kaunis hääl. Nii temast laulja saigi. Laulmine ja lauljad aga on igal ajal ja igal maal pooltest olenemata kõigi inimeste teenistuses. Eks repertuaarivalikuga püüti läbi lillede – RAMi esimene kvartett laulis näiteks "Mississippit", "Taigat" ja "Sulikod" – edastada sõnumit, et kui tahes haiget saanuna on siiski võimalik inimeseks jääda. Papa Harri vihjas nii "Lauluga kuldvõtmekesest" kui ka "Ema südamega", kustkohast võib leida varjupaiga.
Harri Vasar oli nii tagasihoidlik inimene, et vaatamata oma erakordsele häälele ja lavalisele sarmile ei laulnud end Estonia teatri garderoobikaaslase Georg Otsa kombel ei läände ega itta ega saanud omanimelist planeeti. Tema rajas enda ümber hoopis muinasjutumaailma. Meisterdas fantastilisi marionettnukke, kirjutas nendega esitamiseks näidendeid – nagu ka iseenda lauldavatele romanssidele eestikeelseid sõnu – ning viis teisedki inimesed trööstitust tegelikkusest ära unelmatemaale.
Õigupoolest oli sulnis tenor ise otsekui muinasjututegelane – muusikalide-operettide esimese armastajana pani ta loendamatuid naisi endasse armuma. Igal põlvkonnal peab olema selline ebamaine prints, kelle poole hingeülenduses õhata. Harri Vasar kehastas seda printsi nii võimsalt, et nüüdki veel oli põhjust ja mõtet tema sünniaastapäeva puhul välja anda laserplaat tema ja RAMi esimese kvarteti esitatud lauludega. See nostalgiline plaadipaar on Harri Vasara tänu. Tal on põhjust tänada loojat hääle ja ande eest ning saatust selle eest, et tal oli võimalus end aastakümneteks inimeste südamesse laulda. Peamine, mida ütleb Harri Vasar tänagi oma lauludega kõigile eestlastele, olenemata pooltest ja poliitikast: "Aitäh armastuse eest!"



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)