Uus koalitsioon on sündimas

Loomulikult ei suutnud Reformierakonna poliitikud oma lüüasaamist väärikalt tunnistada ning, piltlikult öeldes, on rusikatega vehkimist jätkunud veel nädalakski pärast kaklust. Kõige valulisemad reaktsioonid on võrdlemisi oodatult tulnud umbusaldatud Taavi Rõivase ning välisminister Jürgen Ligi poolt. Veidi ootamatult ka vaid lühikest aega haridusministri ametit pidada jõudnud Maris Laurilt. Kui Rõivas keskendus (endiste) koalitsioonipartnerite IRL-i ja SDE sarjamisele ning nende valetajateks nimetamisele, siis Jürgen Ligi oma tuntud stiilis ei hoidnud end tagasi rahandusküsimustes. Muu hulgas teatas Ligi, et vaid Reformierakonnal on heade ideede pank, kõik teised ajavad eelmise sajandi maksupoliitikat. Talle sekundeerisid riigikogulased Laaneots ja Kross, külvates hirmu julgeolekupoliitika osas.

Reformierakonnal tavaks saanud sõjaohukülvamist ennetades käsitletigi loodava koalitsiooni läbirääkimistel esimese teemana julgeoleku- ja välispoliitikat ning kinnitati ühiselt, et Eesti senised põhimõtted ja suunad nendes valdkondades on muutumatud, kuid neisse valdkondadesse soovitakse panustada veelgi rohkem, kui seda on siiani tehtud.

Julgeolekuohu-teemaline paanikakülvamine Reformierakonna poolt kandis aga piisavalt vilja, et ärevad sõnumid jõuaksid ka välismeediasse. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht ning Keskerakonna aseesimees Kadri Simson kutsus umbusaldatud peaministriparteid üles lõpetama riigi maine kahjustamine ja käituma riigimehelikult.

“Välismeedias ja partnerite seas ei tohi levitada ekslikku informatsiooni, nagu liiguks Eesti eemale senistest kaitse- ja välispoliitilistest põhimõtetest. On aeg mõista, et Reformierakond ei võrdu Eesti riigiga. Taavi Rõivas on võtnud kasutusele „põletatud maa“ taktika, kuid seesugune käitumine ja selge kibestumine kahjustab Eesti riigi huve. Umbusaldatud peaministril tuleb leppida tänase olukorraga. Eesti vajab uut valitsust, kellel oleks värskeid ideid,” rõhutas Simson.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esindajate Kadri Simsoni, Mailis Repsi ja Enn Eesmaa kutsel said vahetult koalitsiooniläbirääkimiste alguses ülevaate poliitilisest olukorrast ka Eestis resideeruvad välisriikide diplomaadid.

Julgeoleku- ja välispoliitilistes põhimõtetes kokku leppimise järgselt liikusid läbirääkimised keerulise majandus- ja maksupoliitilise arutelu juurde. Selge on see, et uus koalitsioon toob põhimõttelised muudatused pikalt seisakus püsinud maksupoliitikasse, kus eelkõige keskendutakse sellele, et madalapalgalistele jääks rohkem raha kätte. Lisaks lubatavatele muutustele aktsiisipoliitikas on selge kannapööre ka riigi suhtumine laenuvõtmisse – loodav koalitsioon on väljendanud valmisolekut suurte investeeringute elluviimist rahastada laenuga. Samuti on antud mõista valmisolekust suurte riigiettevõtete börsile viimiseks.

Regionaalpoliitikas ning maaelu küsimustes on jõutud üksmeelele kohalike omavalitsuste tugevdamise vajaduses ning nende tulubaasi suurendamises. Haldusreformi protsessi seisma ei panda, küll aga on oodata selle tingimuste detailsemat täpsustamist. Selgelt on kokku lepitud põllumajanduse üleminekutoetuste taastamises ning kriisiabi tõstmises maksimummäärani. Paljudes muudes teemades pole veel mõistetavalt avalikkusele detaile täpsustatud enne lõplike kokkulepete sõlmimist ja konsensuslikule seisukohale jõudmist.

 Kui varasemalt sõlmitud koalitsioonilepped valitsusvastutuse kandmiseks on lähtunud jäigalt erakondade valimislubadustest, siis loodava koalitsiooni tööpõhimõtteks saavad ühiskonna sõlmprobleemid ning oma tegevuse sõnastamine suunatult nende lahendamisele. “Me tahame saada koalitsioonilepet, mis tugineks reaalsusele,” rõhutab tõenäoline järgmine peaminister Jüri Ratas. Praeguse info kohaselt on sündimas nn avatud koalitsioonileping, mis ei välista tulevikus heade ideede lisamist valitsuse tegevusprogrammi. Valitud on selgelt demokraatlikum ja kaasavam lähenemine riigijuhtimisele, kui seda pakkus Reformierakond.

Lõpetuseks, meedias levivad väited, et kolmikliidu sünd võib jääda mõne Keskerakonna enda riigikogulase taha, on äärmiselt kummastavad. Keskerakonna toetajad on tasakaalukalt ja kannatlikult oodanud oma vaateid ning ootusi esindava erakonna osalemist riigijuhtimisel. Nüüd on saabunud hetk, mil vähemalt neljandikku Eesti inimestest esindav poliitiline jõud juhib ise valitsuse moodustamist. Sellises olukorras Keskerakonna toetajatele selja keeramine ei ole mingil viisil õigustatud. See oleks kõigi nende inimeste alatu petmine, kes usuvad, et Keskerakonna juhtimisel on võimalik inimkeskne poliitika ning õiglasem ühiskond. Eesti suurimat erakonda ootab valitsust juhtides ees vähemalt sama suur väljakutse, nagu kandis Rahvarinne veretu taasiseseisvumise protsessi juhtides. Keskerakondlastest saadikutel peab olema piisavalt südametunnistust ning kainet mõistust, et seda mõista ja neile usaldatud vastutust auga kanda.

 Eestimaa on meie kätes, hoiame seda!

TAAVI PUKK,

Keskerakonna pressisekretär

[pildiallkiri]

Reformierakondlased ei suutnud uskuda pilti, mis neile 9. novembril peaminister Taavi Rõivase umbusaldushääletuse järgselt ekraanil avanes. 63 poolthäälega saadeti Reformierakond opositsiooni valitsusväsimust välja puhkama.

Jaga |