Pensionidega asi hullemast hullem

OLEV RAJU,      15. august 2001


Maailmas on väga vähe asju, mis on kasulikud või kahjulikud kõigile korraga. Pensionireformist kaotavad pensionärid ja võidavad nende raha pööritavad fondid.

Eestis on kehtestatud terve rida eripensione - presidendile, Riigikogu liikmetele, kohtunikele, sõjaväelastele, prokuröridele, riigikontrolli töötajatele, õiguskantslerile ja tema asetäitjale.

Riigikogu pensionide maksustamine

Kõik need pensionid on tõesti tulumaksuvabad, nende maksustamise eelnõu aga Riigikogus juba korra läbi kukkunud. Tegelikult eelkõige seetõttu, et tema sõnastus oli täiesti ebaõnnestunud - iga jurist oleks suutnud kohtus selle maksu tagasi nõuda. Võib ainult ette kujutada, kuidas kümned pensionil endised kohtunikud ja prokurörid oleksid irvitades riigi kohtusse kaevanud, võit oleks neile ette kindel.
Pärast selle seaduseelnõu läbikukutamist Riigikogus esitas opositsioon kohe järgmisel päeval omapoolse seda küsimust reguleeriva seaduseelnõu, kus asi oli palju parem (tõsi, veel mitte ideaalselt) reguleeritud. Seda seaduseelnõud ei lase koalitsiooni saadikud protseduurilisi võtteid kasutades üldse lõpphääletusele. Neile kuulekas ajakirjandus ei räägi loomulikult sellest sõnagi. Küll aga käib suur propagandakära kogumispensionite seaduse ümber.

Olen eripensionide vastu

Kuna nad aga olemas on, siis neilt pensionäridelt, kes seda praegu saavad, neid tagantjärele ära võtta ei saa. Küll aga tuleks hoolitseda selle eest, et tulevikus oleks selliseid inimesi vähem. Ka on õigustatud teatud tasemest kõrgemate pensionide maksustamine tulumaksuga. Kuid sellele vaatamata kavatsen hääletada nii kogumispensionide seaduse kui ka eripensionide maksustamise (valitsuse formuleering) vastu.
Esimene ei vaja vist enam selgitust. Teise kohta lisan selgituseks, et sõnasuts on jälle kõlbmatu (kas mitte nimelt?!?) Kuidas sulle, hea lugeja meeldiks hääletada Eesti Vabariigi armee ohvitseride pensionide maksustamise poolt ja jätta endise Nõukogude armee eruohvitseride pensionid maksuvabaks, nagu seda soovitab Isamaaliidu valitsuse eelnõu?!
Küll aga olen nõus hääletama seaduseelnõu poolt, mis maksustab kõik teatud summast kõrgemad pensionid.

Kellele see reform kasulik on?

Eeltoodut lugedes võib kerkida küsimus, kas siis kogumispensioni seaduseelnõu koostajad ja seda Riigikogus läbi pressijad tõesti ei näe, mida see seadus kaasa toob?? Näevad küll (vähemalt osa neist kindlasti). Asi on aga selles, et maailmas on väga vähe asju, mis on kasulikud või kahjulikud kõigile. Tavaliselt on ikka nii, et igast asjast keegi võidab ja keegi kaotab.
Kogumispensioni seaduseelnõust kahju saajad on ilusti üles loetud eelnõu seletuskirjas: eelarve kulutuste kärpimise ja maksukoormuse tõusu tõttu praktiliselt kogu rahvas - nii praegused kui ka tulevased pensionärid.
Aga võitjad?
Võitjateks (ja seejuures suurteks) on pensionifondid. Finantsinstitutsioonid, olgu selleks pank, pensionifond, kindlustusselts või mõni muu, koguvad elanikonnalt raha (nende sääste), makstes selle eest intresse. Need protsendid koos kogumiskuludega on hind, mida finantsinstitutsioonid maksavad selle eest, et raha püsiks nende käes ja nad saaksid tulu seda välja laenates või kuidagi teisiti kasutades. Sellel turul rabeldakse väga ägedalt - raha pole kunagi liiga palju ja teda ei jätku kõigile finantsinstitutsioonidele. Nüüd järsku paneb Eesti riik oma kodanikud sundkorras maksma raha ühte finantsinstitutsiooni - pensionifondi. Ei mingeid raha kogumiskulusid - kogub riiklik maksuamet ja annab tasuta üle erasektorile.

Kümned miljardid pensionifondidesse

Fondid saaksid teiste finantsinstitutsioonidega võrreldes veel teisegi suure võidu. Kindlustusselts ei tea kunagi ette, kunas ja kui palju tuleb tal järsku välja maksta. Samuti ei tea pank, kunas ja kes tuleb oma arvelt raha välja võtma. Seetõttu peavad nad hoidma "käepärast" suuri garantiivarusid. Seda raha aga ei saa välja laenata, st panna tulu tooma. Kui aga kogumispensionide seadus jõustub praegusel kujul, annaks see pensionifondile väga suure kindlustunde - enamik rahast on nende kätte antud aastakümneteks. Seetõttu pole neil vaja hoida suuri garantiivarusid.
Ja võidaks ka valitsus. Võib kindel olla, et pensionifondid oleksid neile sellise kingituse eest tänulikud. Samuti saaks valitsus kelkida: ta on täitnud oma korduvalt antud lubaduse ja juurutanud kogumispensioni! Pealegi niisuguse, mis väliselt näib euroopalikuna. Mis sellest, et sisuliselt on ta Euroopast sama kaugel kui taevas põrgust!
Ja mis valitsuse seisukohalt oluline - vastutus tagada inimestele sissetulek ka vanaduses oleks enda kaelast inimeste kaela veeretatud! Valitsusele loomulikult ülimalt mugav.

Mis saab siis edasi?

Valitsus (koalitsioon) püüab igati kogumispensioni eelnõud Riigikogus läbi pressida, nagu see õnnestus pensionide indekseerimisega. Rahva huve kaitsvast organisatsioonist teerulliga üle sõitmine pole kogumispensioni eelnõu korral veel õnnestunud, kuid on karta, et sügisel see juhtub.
Opositsiooni seisukoht on selge: kogumispensioni seaduseelnõule praegusel kujul tuleb öelda kategooriline ei. Kuna see vaevalt õnnestub (koalitsiooni teerull on siiani töötanud hästi), siis püüab opositsioon sellesse suruda parandusi eelnõuga kaasnevate negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede pehmendamiseks. Põhilisi võimalusi on neli.
Esiteks. Mitte lubada võtta praegu riikliku pensionifondi minevast rahast 1/5 ära. (Nagu juba eespool toodud, tähendaks see 1/5 pensionifondi vähenemist 1,3 - 1,4 miljardi krooni võrra)
Teiseks. Panna riigile kohustus tagada, et pensionieas inimene saaks oma raha käte ostujõulisena, st ei tekiks olukorda, kus "tänu" inflatsioonile on kogumispension nii väike, et selle eest saab vaid pätsi leiba kuus. Samuti on vaja, et pensionifondi pankroti korral tagaks riik inimestele nende pensioni täies ulatuses.
Kolmandaks. Kui pensionifondi kogub raha riigi maksuamet, peavad erafirmad need kogumiskulud riigile katma.
Neljandaks. Pensionifondi makseid tehku koos inimesega ka tööandja, nagu ta seda teeb sotsiaalmaksu korral.
Need neli punkti oleks paranduste miinimumprogrammiks, mida hädasti oleks vaja kogumispensionide eelnõusse sisse viia. Eks sügis näita, kas see õnnestub. Või sõidab valitsuskoalitsiooni teerull jälle eesti rahvast üle?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)