![]() Valik: terved hambad või sõjalennukidMAILIS REPS, 23. aprill 2014Kauni kevadpäikese säras vaatan silmi pingutades rändlinde, kes koju tagasi pöörduvad. Avastan ennast kiiresti mõttelt, et samamoodi ootan koju tagasi tulema meie tuhandeid inimesi, kes on töö ja uute võimaluste otsimisel Eestist lahkunud. Meie igapäevases elus on ju meile ikka vaja oma peret, tervist ja töökohta, haridust ja enesetäiendamist. Riigile on aga andestamatu, kui muredega tegelemise asemel vaidleme statistikaga. Kas ikka on? Kui palju on inimesi tegelikult kodumaalt ära läinud?
Sõidan sageli mööda Eestimaad ringi ning jälle ja jälle saab kinnitust, et töötute arvu vähenemine ei tähenda kahjuks töökohtade loomist. Piirkondlik tööpuudus on suur ning elu võimalikkuse üle Tallinnast kaugemal on vaja varjamatult ja avatult arutleda. Oma silmaga vaadata. Kevadine rõõmus ja lootusrikas päike meelitab meid maale, rahulikku ning loodusega koos hingavasse ellu. Kuid kehvad teed, puuduv ühistransport, üha harvenevad poed, apteegid, postkontorid, pangapunktid on vaid eelmäng koolide, raamatukogude, haiglate kokkutõmbamisele. Miks see kirka päikese valguses ennast jälle meelde tuletas? Sest Euroopa Parlamendi valimise kampaanias on järsku hakatud rääkima otsesest sõjalisest ohust Eestile ja tankide hankimise vältimatust vajadusest. On hakatud arutama selle üle, mida kõike veel peaks sõjaväevarudesse kokku ostma. Kui küsimuse alla tõuseb riigi kestmajäämine, on kuidagi kohatu hakata rääkima äravoolanud rahvast või meeletu kiirusega kahanevast sündide arvust - samal ajal, kui osa poliitikuid ja arvamusliidreid jutustab õhinaga sõjaväe varustamisest. Kuidas saab tekkida debatt, kui meie, keskerakondlased, räägime hambaravitoetuse vajalikkusest, sest katkised hambad mõjutavad meie tervist; aga teised räägivad Ämaris maanduvatest lennukitest? Kas siis hambad on olulised või sõjalennukid on olulised? Jah. Loomulikult läheb meil vaja nii sise- kui ka välisturvalisust. Kuid viimaste kuude arutelu jälgides veendun aina kindlamalt, et meil räägitakse relvastuse täiendamisest peamiselt selleks, et reaalse elu igapäevastele küsimustele mitte vastata. Olen 15 aastat tegelnud Euroopa teemadega ning enam kui 10 aastat töötanud Euroopa Nõukogus. Viimasel paaril aastal olen külastanud Ukrainat oma paarkümmend korda, kusjuures kohtunud sealsete inimestega peaaegu kõikjal üle Ukraina. Meil, väikesel Eestil, on oma kogemustest võimalik arenevale Ukrainale kindlasti üht-teist pakkuda, kuid me peame ka sealsetest kurbadest arengutest palju õppima. Üks on aga kindel - Keskerakond, erinevalt teistest erakondadest, räägib kõigi Eesti inimestega. Meie peame inimestest lugu ja arvestame igaühe panusega meie riigisse, vaatamata sellele, mis keeles ta oma emaga või lapsega räägib. Meie märkame elu keskustest eemal täpsemalt, sest olles võitnud Tallinnas enamususalduse, näeme selgemalt, mida riik saaks teha, et elada oleks võimalik igas väikelinnas, igas vallas ja külas. Eluks igal pool on vaja korralikku ja tasuta ühistransporti. Koolide püsimajäämist ka väikestena. Apteekide ja perearstikeskuste toetamist. Jne jne. Eurovalimised on hea aeg uuesti üle küsida: kas valitsuses esindatud erakonnad on toonud Euroopat Eestisse? Kas meie sissetulekud, maksusüsteem, ettevõtluse soodustamine ja inimese märkamine on Euroopa väärilised? Kas see, mida näeme enda ümber, ongi parim, mida me suudame? Või on siiani euroopalikud ainult kõrged hinnad ja väga kallis elekter? Vastuse annavad tuhanded Eestist väljaspool töötavad inimesed. Just seetõttu ütlengi täna: RAHU! Lõpetame sõjaolukorra õhutamise, sest nii varjutame valusad teemad. Küsige kandideerijatelt õigeid küsimusi! Mina olen kindel, et keskerakondlase poolt hääletades valid inimese, kes oskab hinnata meie rahva tegelikke soove ning kes annab oma tööka panuse, et Euroopa tuua iga inimeseni Eestimaal. KESKMÕTE: Viimaste kuude arutelu jälgides veendun aina kindlamalt, et meil räägitakse relvastuse täiendamisest peamiselt selleks, et reaalse elu igapäevastele küsimustele mitte vastata. MAILIS REPS, Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees Euroopa Parlamendi valimistel kandidaat nr. 139. Viimati muudetud: 23.04.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |