Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

12. november. Opositsioon arvab:

19. november 2003


Marika Tuus (sõnavõtt Riigikogu saalis): Opositsiooni sisulistest seisukohtadest hüvitise suuruse kohta on teerulliga üle käidud. Ka tänast meeleavaldust lossi ees ei võetud kuuldagi. Res Publica, kuhu te siis täna jäite? Kogu võim rahvale - selle loosungiga käite te praegu mööda Eestit ringi ja selgitate, kui tähtis on rahva arvamus. Ma näitan teile ühte teie valimisbukletti "Toetame kodanikualgatust". Varsti saab teie tühjadest lubadustest pikk-pikk nimekiri. Rahvaliit, teie hämate kohalikes ajalehtedes, et te toetate võrdset vanemahüvitist ja ütlete, kui toredad on need ELE tehtud ettepanekud vanemahüvitise kohta.
Ja uskuge, meie ultraliberaalne majanduspoliitika ei lähene Euroopale, vaid pigem Venemaale. See on kaugenemine tsiviliseeritud ühiskonnast. Keskerakond ei ole emapalga vastu, me oleme vastu diferentseeritud hüvitisele. Seda sotsiaalset kihistumist suurendavat eelnõu me mitte mingil juhul toetada ei saa.

Katrin Saks (Mõõdukad): Tegelikult pole ju küsimus selles, et keegi saab palju või keegi saab rohkem. Küsimus on selles, kuidas me jagame ära ühe suure tüki avalikku raha. Me ei aja taga primitiivset võrdsust, me lähtume sellest, et turg on inimesed asetanud edukuse edetabelisse ja nüüd on küsimus, kas riik peab seda toetama.

Andres Herkel (Isamaaliit): Ma ei arva, et absoluutne ühtlustamine ja võrdsustamine on kõige õigem tee. Diferentseerimine iseenesest ei ole patt ja Isamaaliit leiab, et antud lähenemise puhul on see õige. Samas vanemahüvitisest üksi ei piisa ning vaja oleks tõsta ka lastetoetusi.

Heimar Lenk (sõnavõtt Riigikogu saalis): Pimedas sügisõhtus möllab Toompea lossi ees skandeeriv rahvahulk. Seesama rahvas, needsamad noored inimesed, kellele seadus on mõeldud, peavad selle vastu protestimiitingut. Kuid võimusaadikute kõrvad on lukus. Rahva hädakisa nad ei kuule. Vanemahüvitise seadus on ühiskonnas nii palju negatiivset esile kutsunud, et kole mõelda. Enne valimisi ajasid kõik erakonnad näpuga järge, et mitu protsenti inimestest neid toetab. Nüüd see toetus valitsuskoalitsioonile enam huvi ei paku. Ligi 70% avalikkusest on seaduse sisu ja mõtte vastu, kuid võimuliit kiidab seda heaks seaduseks. Kuhu ta sellega jõuab? Uut mõra taob uus kolmikliit meie ühiskonda. Eestimaa lõhestamine jätkub täie hooga.

Viimati muudetud: 19.11.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail