Valga tahab taastada Lõuna-Eesti vabadussamba

ALAR NÄÄME, Valga aselinnapea, Keskerakond

Valga oli Vabadussõja käigus strateegilises mõttes äärmiselt tähtis oma raudteesõlme tõttu. Linna vabastamiseks peetud kuulsusrikas Paju lahing oli ju Vabadussõja kõige ohvriterikkam lahing.

Paju lahing otsustas kõik

Kadunud ajalooprofessor Hannes Walter on oma uurimustes märkinud, et kui Valgast kõigest mõni kilomeeter eemal peetud Paju lahing oleks veninud ja me ei oleks pidanud tooma neid suuri ohvreid, olnuksid tagajärjed nii kogu Vabadussõja kulgemisele kui ka meie iseseisvusele täiesti ettearvamatud. Siiakanti olid ju jõudmas vastase väga suured täiendavad reservid. Punaste rindejuhataja ei julgenud Valga langemisest terve nädal aega kõrgemale ülemjuhatajale ette kanda.

Ülitähtsa raudteesõlme väljalangemise tõttu katkes nüüd rinde varustamine liinil Petrograd-Riia. Vastane oli sunnitud tagasi tõmbuma. Valga vabastamise järel hakati siinses lahinguruumis ette valmistama ja komplekteerima Läti rahvuslikke üksusi. Lõunarinde staap koos juhataja kindral Põdderiga asus Läti lahingute ajal (kui Eesti vägi oli otsapidi jõudnud juba Riia äärelinna välja) Valgas praeguses maavalitsuse hoones.

Kaks erinevat sammast

Endine sammas, millest siin jutt, asus Valga linnapargis. See ei olnud kihelkonna sammas, mis rajati Metsa tänava kalmistule. Linnapargis asunud sammas oli püstitatud kogu Lõuna-Eesti vabastamise auks. Need mõlemad avati küll ühel ajal ja suurejooneliselt - avatseremooniale tulnud inimeste rongkäik oli kolm kilomeetrit pikk. Kolonnis olid oma lippude ja orkestritega arvukalt esindatud lätlased.

Linnapargis avatud sammas oli Amandus Adamsoni üks suuremaid ja uhkemaid kunstitöid.

Sammas ja raha

Kui Sõjahaudade Liidu president Meelis Kivi samba taastamist vedama hakkas, oli algusest peale selge, et ülesanne ei ole kerge. Riik toetas 1990-ndatel isamaalisi ettevõtmisi tunduvalt kergemalt, ka hinnad olid tollal märksa mõistlikumad. Projekti rahastamise esimest etappi rahastas Valga linn 18000 euroga ja 28. oktoobril 2011 garanteeris Valga linnavolikogu 47467 € kaasrahastamise, mis hinnanguliselt kulub sambajalami ehitamiseks ja ümbruse korrastamiseks (haljastus, valgustus, valvekaamera).

Projektipõhise hinnakalkulatsiooni alusel oleksime pidanud saama Kaitseministeeriumilt ühe miljoni Eesti krooniga kogu pronksitöö, saime aga ainult kuju - „tänu" maailmaturu pronksihindade tõusule maikuus. Ülejäänud pronksitööks puudub pronksivalu tegija ARS Monumentali hinnangul veel 26 tuhat euri. Projektipõhiselt on pakutud jalami ja ümbrusega seotud tööde maksumuseks 40 tuhat eurot.

Valgas ja Valga ümbruses on aastaid otsitud ka vana sammast - nii maa seest kui ka maa pealt. Seni kahjuks tulemusteta. Kindlasti on Vabadussõja Valga ausammas kogu Lõuna-Eestile, eriti aga valgalastele väga tähtis. Oma ajaloo mäletamine kasvatab nii meie siinse kogukonna kui ka terve Eesti ühtsustunnet.

[Pildiallkiri]

21. juunil 2010 tutvustati sihtasutuse Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon (seda juhatab Meelis Kivi) ruumides 7-meetrist Vabadussamba kavandit. Projekti üldjuht ja konsultant on ehitusinsener Toivo Erilt, kelle sõnul oli linnapargis seisnud ausammas Valgamaa tähtsaim ja sellest kujuneks linna visiitkaart praegugi. Sammas taastatakse vanade fotode järgi.

Vabadussõja monument loodeti avada juba käesoleva aasta 11. oktoobril, kuid pearahastaja puudumisel võib monumendi avamine lükkuda edasi järgmise aasta augustisse - Valga militaarfestivali ajaks.

Mälestusammas avati 11. oktoobril 1925 - kuulsa väejuhi Julius Kuperjanovi 31. sünniaastapäeva puhul. 1940.a. 21. septembri õhtul lõhuti ausammas nõukogulike aktivistide poolt. Selle alus õhiti hiljem päise päeva ajal.

Annetusi Valga Vabadussamba jaoks oodatakse AS Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni Swedpanga kontole 221049073178 märksõnaga - Vabadussammas.

Jaga |