Liberdemokraatia viib anarhiani

Demokraatia liberaliseerimine viib aga anarhiani. Õigusriigis peaks õiguskaitseorganite töö olema sedavõrd efektiivne, et kohtuprotsessid ei veniks aastatepikkusteks. Pidevalt antakse kurjategijatena kohtu alla politseinikke ja isegi kohtunikke. Oleme tihti kuulnud kõrgete riigiametnike väiteid, et nende kõrged palgad on korrelatsioonis nende suure vastutusega, ent tegelikkus on näidanud, et mõnigi kõrge riigiametnik pole mingil määral kandnud vastutust raskete tagajärgede eest, mis nende töölõikudes on aset leidnud.

Piisab, kui tuletan meelde Põlvamaal kõrge politseiametniku juhtimisel läbi viidud läbiotsimist uurimistoimingul, kus hukkus kaks inimest. Ka siin ei vastutanud traagiliste tagajärgede eest mitte ükski kõrge riigiametnik, rääkimata kapo juhtkonnast.

Möödunud aasta lõpus juhtusin kuulama Kuku raadio saadet, kus riigikoguliige Andres Anvelt avaldas arvamust selle kohta, miks kaitsepolitsei ise uurib oma kolleegide poolt toime pandud kuritegusid (Indrek Põdra juhtum). Kummaline oli Anveldi väide, et selles polegi midagi iseäralikku.

Alles 4. jaanuari Õhtulehest võisime lugeda, kuidas politsei ekskomissar Aivar Krusta kuritegu uuriti seitse ja pool aastat ning seejärel menetlus lõpetati, kuna see oli kestnud liiga kaua ja tõde ei suudetudki tuvastada.

Lisaks veel näite kõrgest politseiametnikust, kes oma ametiseisundit kuritarvitades 1990. aastate keskpaiku omakasu ajenditel pani toime kaks ametialast kuritegu. Raskeim karistus selle eest oli töölt vallandamine. Prohvetlikult märkis tollane rahvahääl: kõrge riigiametnik lahkus töölt selleks, et edaspidi karjääriredelil kõrgemale tõusta. Tõepoolest nii oligi - vallandatud riigiametnik töötas hiljem siseministrina!

Mis asi see demokraatlik õigusriik siiski Eesti mõistes on, jääb minule arusaamatuks. Minu arusaamist mööda ei saa riiki, kus sellised asjad aset leiavad, mitte kuidagi nimetada demokraatlikuks õigusriigiks.

JAAK LAIDLA, Harjumaa

Jaga |