Suurimast rahaafäärist hariduses

LAURI LEESI,      03. november 2004


Haridus saavat juurde pool miljardit. Ilus summa! Jutt käib isegi 600 miljonist kroonist. Rõõmu kui palju, hüppa või lakke! Normaalne inimene, eriti veel õpetaja, on õnnelik – lõpuks ometi mõeldi ka meile! Mida me aga loeme ja kuuleme mitu kuud järjest? Ikka üht: seda raha ei tohi ühegi hinna eest kulutama hakata. Tuleb Pinocchio kombel maa sisse auk kaevata, raha mulla alla panna ja siis kasvab sealt rahapuu, mis kannab kuldseid vilju, lehtedeks eurod või dollarid. Umbes sellist juttu rääkis eelmises Õpetajate Lehes (15.10) kinnisvaraäriga tuntuks saanud Rein Kilk.

Loodav Kinnisvara AS, kuhu need 600 miljonit kanditakse, tekitab minus kõhedust ja meenutab neid Eesti ettevõtmisi, kus üritus nurjus või jäi kesiseks, osa rahast pole aga seni üles leitud. Iisraelist relvade ostmine jättis mind külmaks, sest tegu oli valdkonnaga, mida ma ei tunne ja mis on minust väga kaugel. Praegu olen ärevil, käib ju jutt ikkagi õpetaja elukutsega seonduvast hiigelrahast.
Rein Kilk on endale asja juba peensusteni selgeks teinud. Õpetajate Lehe 15. oktoobri intervjuust võis välja lugeda, et tuntud rahamees on eesti hariduse käekäigu pärast nii endast väljas, et ei saa õieti magadagi. Kui tema oma abistavat kätt külge ei pane, jääb juba järgmisel õppeaastal 1. september tulemata, sest koolihooned vajuvad kokku, ja lapsukesed jääksid igaveseks augustisse toppama. Et 1. september taas uksele koputaks, ongi vaja luua Riigi Kinnisvara AS.

Kilk räägib mingisugusest 70 aastast, mis kuluvat kõigi koolimajade kordategemiseks. Jääb mulje, et Eestis pole uue iseseisvumise ajal ühtegi kooli korda tehtud, ei tehtagi ning asjad nihkuvad paigast alles siis, kui Kilk ja Co asja ette võtavad. Ma ei arva nii.
Keegi tegi ka Treffneri-gümnaasiumi korda, aga see polnud ju Rein Kilk. Tallinna ajaloolise väärtusega koolihoonetest on jäänud veel üksnes Westholmi-gümnaasium korda teha, kuid ka see saab korda järgmisel suvel.

Rein Kilk näeb hariduse allakäigu põhjust olmes. Mina aga karjun endiselt igast ruuporist, et haridus käib alla sellepärast, et õpetaja palk on karjuvalt niru, et õpetaja elukutse prestiizh on lastud nii alla, et meil pole enam võtta inimesi, kes lapsi õpetaksid. Just see on valdkond, kuhu tuleb kiiremas korras investeerida. Kui minister Maimets määrab ka nüüd õpetajapalga alammääraks 5300 krooni (üha pajatades, et ülejäänu eest muretseb koolijuht), on see eesti hariduse surm.
Nüüd te väidate, et me ei saa ühekordset rahasüsti õpetajate palkadeks ära raisata, sest see kohustab meid järgmisel aastal sama palju või veel rohkemgi haridusse raha paigutama. Nõus. Aga miks ei võiks me need 600 miljonit siis ühe kindla asja peale mängu panna?

Toon sellise näite. Eestis on oma 30 kooli, kus pole võimlat ning kus kehaline kasvatus on endiselt 18. sajandi tasemel. Väiksema põhikooli võimla maksab umbes 12 miljonit krooni, suurema keskkooli oma 20 või 22 miljonit. Mina ei saa aru, miks ei võiks Eesti hariduse selle häbipleki ühe aastaga maha pesta?!
Nüüd ütleb mulle Rein Kilk, et siis ei saa me kogu seda raha õilsa asja peale ära kulutada, et tuleb maksta riigile käibe- ja muid makse. Tuhat ja tuline! Me ei maksa ju neid Albaaniale ega Lätile! See läheb ikka meie rahva ühiste vajaduste jaoks, ja need on haridus, kultuur, tervis, sotsiaalhooldus jms. Mis siin siis halba on?
Rein Kilk väidab intervjuus, et on viimasel ajal hakanud tihti haridusele mõtlema. Mina aga kardan nagu tuld omavanuseid inimesi, kes on haridusele üksnes "viimasel ajal" mõtlema hakanud.
Avaldatud lühendatult 22. oktoobri Õpetajate Lehest

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)