Al Qaeda ja Taleban ning terrorism

SVEN MIKSER,      17. oktoober 2001


3. osa

Uue liidri võimuaeg jäi sootuks lühikeseks. 1979. aasta jõululaupäeval hakkasid Afganistani saabuma arvukad Nõukogude väeüksused, ettekäändeks Taraki ja Nõukogude valitsuse vahel eelmisel aastal sõlmitud lepped. Kaks päeva hiljem tapsid sissetungijad Amini ja võtsid üle võimu pealinnas. Nõukogude Liit tunnustas Amini surma järel Afganistani uue liidrina eksiilis viibivat Babrak Karmali.

Sõda kommunismi vastu

Ülekaalukas osa afgaanidest kommunistlikku valitsust ei aktsepteerinud. Algas pikk ohvriterohke sõda, milles Nõukogude Liit ja USA kulutasid miljardeid dollareid ning mis lõppes Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisega. Nõukogudevastase võitluse eesliinil võitlesid mudþahhediinid, keda finantseerisid Pakistani ja USA salateenistused.
Babrak Karmali suutmatus sundis Nõukogude Liitu 1986. aastal presidenti välja vahetama. Uueks liidriks nimetati endine salapolitsei juht Najibullah, kes paraku samuti ei suutnud võita afgaanide toetust.
1988. sõlmitud Genfi kokkuleppega kohustusid Nõukogude Liit ja USA loobuma sekkumisest Afganistani ja Pakistani siseasjadesse. Dokumendis, millele lisaks kahele superriigile kirjutasid alla ka Afganistani ja Pakistani liidrid, Nõukogude vägede lahkumise graafik ja tähtajad ning põgenike tagasipöördumise tingimused.
Genfi kokkuleppe olulisim puudus oli asjaolu, et läbirääkimistelt ja allakirjutanute seast puudusid mudþahhediinide liidrid, kes lepet kunagi heaks ei kiitnud ning kodusõda jätkasid.
Pärast Nõukogude vägede lahkumist suutis Najibullah veel kolm aastat pealinna Kabuli oma kontrolli all hoida. Alles 1992. aastal suutsid mudþahhediinide üksused pealinna vallutada. Ühise vaenlase hävitamise järel pöörasid mudþahhediinide erinevad väegrupid aga kiiresti omavahel tülli ning sõda läks edasi.
Paar kuud hiljem tegid erinevad usu- ja hõimujuhid katse riiki stabiilsemale arengurajale suunata. Moodustati 51-liikmeline dþihhaadi üleminekunõukogu, kes pidi tegema ettevalmistusi võimu üleandmiseks mudþahhediinide valitsusele. Mudþahhediinide juht Burhanuddin Rabani aga ei mallanud kokkulepitud tähtaegadest kinni pidada ning võttis juba mõne kuu möödudes dþihhaadinõukogult võimu üle.
Sama aasta varasügisel puhkesid uued lahingud, sedapuhku president Rabanile ja väepealik Masoodile ustavate väeüksuste ja Gulbuddin Hekmatyari Hezb-i-Islami rühmituse vahel. Usbeki sõjapealik Dostum, kes 1980. aastatel oli olnud Najibullah' valitsuse liige ning 1992. aastal osavalt mudþahhediinide poole üle läinud, lõi uutes lahinguteski kaasa kord ühel, kord teisel poolel. Alles uue ühise vaenlase - Talebani radikaalse islamirühmituse kiire tõus 1994. aastal suutis erinevad mudþahhediinide grupeeringud mõningal määral lepitada.

Talebani teke

Niisiis tärkas 1994. aastal Afganistanis uus poliitline jõud, mis kandis nime Taleban - Tõeotsijad. Talebani tekkimist ümbritseb tänaseni teatav salapära. Kui liikumine 1996. aastal pealinna Kabuli vallutas ja president Rabani maalt põgenema pidi, väitsid Rabanile lähedased allikad, et Talebani näol on tegemist Pakistani salaluure ISI sünnitatud organisatsiooniga. Mõned analüütikud usuvad, et Pakistan kasutas 1994. aastal Kandaharis tekkinud radikaalse islamirühmituse relvagrupeeringuid esialgu vaid oma Afganistani läbivate kaubavoogude turvamiseks. Igatahes nautis Taleban oma tegevuse algusaegadel Pakistani tugevat finantsilist ja poliitilist toetust.
Korralagedusest ja sõdadest laastatud Afganistan tervitas ranget islamivalitsust propageerinud Talebani ning 1995. aasta veebruariks olid pooled riigi lõunapoolsetest provintsidest suuremate võitlusteta läinud rühmituse kontrolli alla. Sunniitliku Talebani võimutsemine Afganistani lõunaosas häiris tugevasti naabermaa Iraani ðiiitidest juhte, kes on tänaseni Talebani üheks vihasemaks vastaseks piirkonnas.
1996. aastal saabusid Talebani võitlejad Kabuli. Pealinn alistus sisuliselt lahinguteta, president Rabanil ja väepealik Masoodil õnnestus pageda. Aasta lõpuks oli Talebani kontrolli all 27 provintsi kolmekümnest, vaid riigi põhjapoolne kümnendik jäi Dostumi võitlejate kätte. Talebani islamireþiimi rangemaks muutudes koondusid põhjaprovintsidesse mitu Talebani suhtes opositsioonilist sõjapealikku ja moodustati nn Põhjaliit. Masood, üks liidu liidreid, mõrvati ajakirjanikeks maskeeritud Talebani agentide poolt vaid kaks päeva enne al Qaeda rünnakuid New Yorki ja Washingtoni vastu.

Maailma karmim islamireþiim

Nagu öeldud, oli Talebani reþiimi esialgse populaarsuse üheks oluliseks põhjuseks lubadus riigis "kord majja lüüa". See oli tulus taktika ajal, mil rahvas oli väsinud aastaid kestnud verevalamisest erinevate hõimujuhtide ja väegrupeeringute vahel ning riigis lokkavast korruptsioonist. Lisaks olid Talebani liidrid - erinevalt seni võimul olnud tadzhiki ja usbeki päritolu sõjapealikest - etnilised pashtuunid, mis samuti oli afgaani rahvale meelt mööda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)