Erakonnad: kuidas peatada majanduslangust?

Ümarlaual ei soovinud osaleda need kaks parteid, kelle osa majanduslangusse siirdumisel on kõige tuntavam – Reformierakond üliliberaalsete meetmete kasutamise tulemusel (umbes nagu palavikus hobuse piitsutamisel) ja Sotsiaaldemokraatlik Partei allamäge sõidul osavõtmatuna osalemisel. Kui majandusruumist tulevad karmid rindeteated miljardite kroonide puudusest ja ärimeeste seni nii enesekindlasse pilku on ilmunud hirmuleek; kui Ansip tegeleb krokodilli ja mitte laste toitmisega; siis pole imestada, et mingi ümarlaua vastu „päikesekuningad“ huvi ei tunne. Õnneks missioonikindlaid erakondi veel on. Kuid Eesti press vaikis erakondade kogunemise 100 protsenti maha. 

Edgar Savisaar kirjutas 29. augustil oma blogisse, et ta pani tähele huvitavat asja: Eestis pole sõnavabadust! Täpsemalt väljendus ta nii: „Täna hommikul toimus Grandi hotellis Keskerakonna initsiatiivil kuue partei (nendest nelja parlamendipartei) esindajate nõupidamine majanduspoliitika küsimustes. Arutati, kuidas kriisist välja tulla ja milliseid eelnõusid selle kohta Riigikogule üle anda. Lepiti kokku järgnevad kohtumised ja edasine koostöö. See oli väga põhimõtteline kohtumine, kus koostööd tegid nii opositsioon kui ka osa koalitsioonist – aktiivselt osales Isamaa ja Res Publica Liit.
Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag tegi kooskõlas teiste osalejatega kohtumise kohta ka uudise. Meedias põrkas see aga vastu jäist vaikimise müüri. Ei BNS ega Päevaleht ega SL Õhtuleht ei iitsatanudki, kuigi uudis oleks väärinud ju tähelepanu. Arvasin, et Elo Mõttus helistab oma tavalisel kombel Kanal 2-st ja küsib provotseerivalt, et „kas uus valitsus on juba sündinud?”, Elost pole aga midagi kuulda. Küll tema teab, millal, kellelt ja mida tohib küsida. Delfi avaldas paaritunnise viivitusega osa uudisest vaid majandusrubriigis pealkirja all: „Tõniste: Eesti Pank pidanuks sekkuma”. Tubli, Delfi! Kui tahetakse mingi uudis ära peita või lugeja segadusse ajada, siis isegi mina ei oskaks seda paremini teha.
Olen lugenud Inno&Irja blogist avameelseid ülestunnistusi tsensuurist Eesti ajakirjanduses. Varem ma arvasin, et nad dramatiseerivad asja üle. Nüüd sain aru, et neil on õigus. Paraku. Kui see ei ole katse ühele poliitiliselt tundlikule uudisele müür meedias ette ehitada, mis see siis veel on? Küsite, kes poliitikutest selle asja taga on? Võib-olla reformistid ja sotsid, kes eelistasid nõupidamisruumi ukse taha jääda? Võib-olla aga said meediagurud seekord ka kõrgemalt poolt juhtnööre?“

Savisaar lisas oma blogi lugejate jaoks Toomas Raagi sõnumi nii nagu see Eesti ajakirjandusele välja saadeti koos sõnadega: „Lugege ja tundke kaasa „vabale ning sõltumatule” Eesti pressile.“

LOE VEEL lk 3

Algus lk 1

Erakondade ümarlauda juhatas Riigikogu eelarvekontrollikomisjoni esimees Toomas Varek (KE).  Tema sõnul otsiti lahendusi majandusprobleemidele, selgitati erinevate poliitiliste jõudude seisukohti majanduskriisi suhtes ning otsiti kokkupuutepunkte.

„Küsime, mis on meie riigi majandusega juhtunud, kui ometi IME-st  alates on meil nii hästi läinud,“ sõnas Varek. „Nüüd toob iga päev muret juurde.“

Tarmo Mänd: valed poliitilised otsused

Rahvaliidu positsioone esindas Riigikogu liige Tarmo Mänd, kes tervitas IRL-i viibimist ümarlaual, „mis tõestab, et Toompeal pole enam ilmeksimatust“.

Männi sõnul on nn krokodillide komisjon seadusevastane ning valitsuskriisi ilming. „Riigieelarve seadus nõuab, et 31. maiks   peab valitsus sõnastama järgmise aasta eelarve prioriteedid. Aga praegu tegutseb mingi olematu vastutaja – krokodill – alles väga aktiivselt,“ lausus Mänd. „Kärpida tuleb, aga mitte riigi toimimise arvelt.“

Mänd tegi ettepaneku, et riigivara müügisse ülimadalate hindadega sekkuks riigikontrolör, sest „selline laus-laialijagamine soodustab jahtumist, mitte elavnemist“.

Analüütikud näevad majanduse pääseteed ekspordi suurenemises. Sellest tulenevalt küsis Mänd, miks pole otse välja öeldud, et ekspordi suurenemist on takistanud valed poliitilised otsused.

„Valitsus põhjendab end maailma muutumisega, aga see oli ju ette teada,“ ütles Mänd. “Uute asjaoludega oleks tulnud varem tegelda.“ Ka tuletas ta meelde, et Riigikogu ei koosne ainult kolmest erakonnast – teadmistepõhisel majandusel peab olema lai kandepind.

Mänd lõpetas tõdemusega, et käib riigi lõhkumine. Selle ärahoidmiseks soovitas ta 10 aastat võimul olnud Reformierakonnal puhkusele minna.

Toomas Tõniste: Eesti inimesed peavad rikkaks saama

Esialgu pole vaja rääkida majanduskriisist, „lihtsalt teatud sektorid ei andnud endale aru, mida nad majanduse tõusu ajal teevad“, arvas Toomas Tõniste (IRL). Ta tunnistas, et valitsuse esimesel aastal ei tehtud õigeid otsuseid, vaid pigem populaarseid ja populistlikke.

„Valimiste eel olid riigi tipud seda meelt, et majandus tõuseb veel aastaid; siin oleks Eesti Pank võinud sekkuda,“ arvas Tõniste. Ta lisas, et meie inimesed ei oska käituda majanduskeskkonnas, sealhulgas „olukorras, kus hinnad on maailmatasemel ja 40% raha tuleb Eestis juurde“. Seda protsessi oleks Tõniste arvates saanud pidurdada. kuid „riik andis valesid signaale“. Tema sõnul tahame nüüd vanu vigu parandada uute vigadega, kehtestades uusi makse. Tõniste nimetas siin üht vähest eksporditeenust, mis meile veel on jäänud – hotelle, mis niigi on kaotanud 30% oma klientuurist. „Milleks sellises olukorras veel panna majutusteenusele käibemaks otsa?!“ küsis ta.

Olukorra parandamiseks tegi Tõniste ettepaneku üle vaadata EAS-i (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) mudel, kes seni on andnud toetusi vaid edasijõudnud firmadele. „Võib-olla hakata toetama varem?“ pakkus ta.

Tõniste pidas kindlalt vajalikuks ettevõtluskeskkonna vabadust ja nentis, et Eesti majandus peab muutuma rahvusvahelisemaks. „Suured firmad võtavad siit oma rahad välja, sest me ei ole odav riik. Ja me ei saa kunagi maailma kõige odavamaks riigiks. Läti on veel odavam.“

Tõniste nägemuses „peavad oma inimesed rikkamaks saama“. „Aga mida meie teinud oleme?“ küsis ta. „Pannud inimestele maksud peale, kui nad müüvad oma isiklikku kinnisvara.“

Marek Strandberg: käivitada majanduse säästukava

Roheliste erakonna esimees Marek Strandberg alustas tõdemusest, et maailma otsused mõjutavad meid sedavõrd, kuivõrd meil on endal sisemised otsused tegemata. „Eesti, Läti ja Leedu on maailma ühed kõrgeima energiaintensiivsusega riigid. Me kulutame ühe ühiku tootmiseks kolm-neli korda rohkem kütust kui säästva energiatarbimisega riigid.“

Ka Strandberg tuletas meelde, et kriisihoiatusi tuli 2006. aastast peale, artikleid selle kohta kirjutati nii USA-s kui ka Eestis. „2008. aasta eelarve tehti Riigikogus Eesti Panga hinnanguile tuginedes, kui nafta hind oli juba kõrgem,“ märkis ta.

Strandbergi arvates tuleb esmajoones käivitada majanduse säästukava. „30–40% kütust tarbitakse eramajapidamistes; 25 miljonit ruutmeetrit elamispinda kütame 400 miljoni krooni eest,“ arvutas Strandberg. Tema sõnul on see väljakutse ühistutele, kelle investeeringuvajadus on kuskil 100 miljoni krooni juures.

„Siin peaks riik appi tulema, et pangad jahtuvas laenuandmises taha tuleksid. Investeerides majade soojustamisse vähendame küttekulutusi kolm kuni korda. Milleks õhku soojendada?“ küsis Roheliste juht. Ta lisas, et energia kallinemine lööb Eestit lähitulevikus kõige rohkem, seda enam, et konkurentsimehhanismid siin ei toimi.

„Haridus, töötasud, õpilaste toitlustamine ei ole koht, kust kokku hoida,“ väitis Strandberg. „Tuleb püüda konsensuslikult kokku leppida infrastruktuuris: täna kulutame rohkem, mõne aasta pärast vähem. See loob töökohti ja efektiivistab ühiskonda. Vaja on kokku leppida õigete asjade tegemises.“

Aldo Vinkel: tõus–mõõn on loomulik

Kristlike Demokraatide nimel võttis sõna erakonna aseesimees Aldo Vinkel. Ta meenutas, et Eestis on 660 000 töötegijat, kes peavad ülal 300 000 last, samuti on meil ligi 400 000 pensionäri.

„Sellise tööjõuressursi juures tahame uhkeid kaubakeskusi, euroopalikke teid, kõrget palka, odavat laenu, suuri pensione... Ja riiki tuleb kaitsta ka!“ Ta möönis, et langus on majanduses sama loomulik nagu tõus, ja meie asi on mõelda, kuidas langus asenduks tõusuga.

„Saab vähendada valitsuskulusid, soodustada ettevõtlust, samuti minimaliseerida mõttetuid kulutusi nagu näiteks tühised reklaamikampaaniad,“ tegi Vinkel ettepanekuid. Kuid ta lisas uue mõtte: Eesti riigil on praegune olukord esmakordne, sest  oleme harjunud üha tõusva majandusega. Nn vanad majandused suhtuksid ehk märksa rahulikumalt ega nimetaks seda kriisiks.

Vinkel arvas, et üks meie põhihäda peitub ebapiisavas analüüsivõimes. Aga sellekski on oma põhjus – tõde rahvast ei huvita.

Malle Salupere: vaesed peavad riiki ülal

Eesti Ühendatud Vasakpartei aseesimehe Malle Salupere sõnul on riik armutult koorinud kõige vaesemaid. „Vaene viib kogu palga kauplusesse, maksab aktsiisid ja maksud kinni, ja siis käib pauk. Ei ole vaja rääkida rahapuudusest, vaid üle vaadata, kust raha juurde saaks ja kust annab kokku hoida.“

Salupere märkis, et valitsusel, ministril, poliitikul puudub julgus tõde välja öelda, sest mõeldakse ennekõike sellele, „kuidas väljaütlemine mõjutab häältesaaki, mitte aga riigi ja rahva elu“.

Vasakpartei soovib vähendada kaitsekulutusi, põhjendusega, et „me ei ole lubanud ainult NATO-le, vaid ka rahvale, ja mitte ainult meil ei olnud NATO-t vaja, vaid NATO-l oli ka meid vaja“.

Kommenteerides Reformierakonna suurt valimisedu, täheldas Salupere, et inimesed ei saanud aru, mille poolt nad hääletasid. „Tulumaksu langetamine on eesti rahva suhtes tegelikult hoopis kuritegelik, samuti nagu eurorahade tuuldelaskmine.“

Väljapääsuna näeb Salupere progressiivse tulumaksu ja lastetusmaksu kehtestamist, ülikõrgete palkade piiramist („Haigekassa juht ei pea saama sada tuhat kuus!“) ning kallite remontide ning euroturismi vähendamist. Samuti peaks Eesti riik taastama põllumajanduse ja tööle panema vangide „armee“.

Jaan Õmblus: et langus ei läheks kriisiks!

Keskerakonda esindas majandusspetsialist Jaan Õmblus, kelle sõnul viib edasi ekspordi suurendamine („kuigi keegi täpselt ei tea, mis see eksport on!“), inflatsiooni pidurdamine, väike- ja keskmise ettevõtluse soodustamine, ning miks mitte ka nišitooted.

Valitsuse põhiargument on, et majandus käibki tõusude ja mõõnadega. „Õige!“ kommenteerib Õmblus, kuid lisab: „Puhtalt statistiline teadmine, et pärast langust tuleb tõus, meid ei päästa. Languse ajal tuleb teha õigeid otsuseid, et sellest kujuneks tõus. Langus võib olla suur või väike, see võib kesta aasta või viis aastat. Seepärast on oluline õigesti tegutseda, mitte istuda käed rüpes ja pikisilmi tõusu oodata.“

Õmblus hoiatas, et me tegelikult languse faasis ei tea, kas elame üle lihtsalt suuremad energiaarved või tuleb elamispinnast loobuda. Samas loodavad kõik, et nii karmiks siiski ei lähe.

Erakondade esindajad leppisid kokku, et toetatakse tulumaksu alandamise külmutamist. Ühisjooni leiti ka maksu- ja keskkonnapoliitikas, omavalitsuste tulubaasi, haridusinvesteeringute, euro- ja põllumajandustoetuste temaatikas. Lähiajal tullakse uuesti kokku ja vaadatakse üle mitmed esimesel arutelul välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud majandusvaldkonnad.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

Jaga |