Vajame korralikku päästeteenistust

Aksel Märtson,      18. september 2002


Tänavune suvi oma kuivuse ja kuumusega pole veel lõppenud. Mõned ütlevad, et üleujutused ja tormid on hullemad. Kuidas võtta. Kuid Eestis iga aastaga üha rohkem levima hakanud metsa- ja sootulekahjud tekitavad meie loodusele ja elukeskkonnale suurt kahju. Hävivad suured metsa- ja soomaastikud, nendega koos ka kõik elusolev. Suits saastab õhku, muudab elu keeruliseks.
Kui ühe-kahe tulekoldega veel hakkama saadakse, siis sadade hektarite kustutamisega meie riik enam toime ei tule. Päästeametid laiutavad käsi - pole tehnikat, inimesi ega raha.
Tuleks aru saada, et metsa- ja sootulekahjud on looduskatastroofid, mis võivad haarata ka inimasulaid ja linnu. On vaja suuremaid ressursse ja vahendeid. Arvan, et kiire ja edukas tulekustutamine looduses on praegusel ajal kogu riiki eluliselt puudutav probleem. NATO siin ei aita.
Välisvaenlaste sissetungi meil oodata ei ole ja kui ongi, siis praegune kaitsevägi pole seda võimeline tõkestama. Küll aga võivad looduslikud katastroofid, nagu metsatulekahjud, üleujutused, tormid jne tekitada riigile ja rahvale olulisi kahjustusi, mida võib võrrelda sõjakogemusega.
Kaitseministeeriumile eraldatavatest hiigelsummadest oleks vaja loovutada üks osa (10-20%) korraliku päästeteenistuse loomiseks. Olgu see siis kaitseministeeriumi alluvuses või mitte. Alluvus ja nimetus pole siin oluline. Sellega võiksid jõudumööda tegelda nii kaitseliit kui ka erandkorras kaadrisõjavägi. Peaasi, et selliste suurte õnnetuste puhul oleks võimalik kiiresti asuda likvideerima igasugust ohtu.
Suurematel metsa- ja sooaladel tuleb luua vajalikud valvestruktuurid, mis informeeriksid õigeaegselt ohu tekkest.
Võiks luua kohapeal väikesed mobiilsed kaitsesalgad, mis tegeleksid esmaste nähtudega. See oleks odavam, kui suure tule kustutamine.
Samuti peab karmistama seadusandlust, mis keelaks metsas viibimise eriti kuival ajal.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)