Ideaalid on selleks, et nendega kaubelda

MIHHAIL STALNUHHIN,      15. jaanuar 2003




Jõulude eel oma arhiivi korrastades avastasin mõningase üllatusega suure paki kõrvalepandud dokumente. Midagi ebatavalist polnud. Ent mu tähelepanu köitsid märkused, mis olin nende äärtele teinud. Üldjoontes ei sisaldanud need mingit konkreetset teemat. Tegemist oli vaid isiklike mõttevälgatuste ja reageeringutega mõnelegi parlamendi või valitsuse otsusele.
Tihtilugu üsnagi kurbadeks osutunud fraasidel iseseisvat väärtust mõistagi pole. Ent tänu nende kontsentratsioonile saan anda hinnangu ühele või teisele poliitilisele mõtteviisile. Näiteks on ühel Mõõdukate märtsikuise ajalehenumbri serval, kus ekspluateeritakse lugejalt pisaraid välja pigistades naistepäeva teemat, selline märkus:
"Igal poliitikul peavad olema ideaalid, et aegade muutudes oleks, millega kaubelda."
See mõte tuli ilmselt siis, kui needsamad Mõõdukad mitu nädalat võitlesid Riigikogus vahul suil selle eest, et 8. märtsist ei saaks Eesti Vabariigis ametlikku tähtpäeva. Ometi mõni aeg hiljem jagati nende tookordse liidri Ilvese juhtimisel Tallinna linnatänavail naistele tuhandeid lilleõisi ning ilmus Mõõdukate pidulik teemakohane ajalehenumber!
Meelest pole läinud energeetikamajanduse mahaparseldamise katsed. Tüsedas dokumentidekaustas leidus sellise fraas:
"Juhul kui valitsus teatab, et kavatseb oma kodanikke veel rohkem armastama hakata, siis hoidke alt. Ilmselgelt hakatakse seda teostama kõige otsesemas, füüsilises mõttes."
Tsitaat asus tekstil, milles mõõdukas majandusminister Mihkel Pärnoja selgitas, kui hästi hakkab kõigil elu minema, kui pole enam mingisuguseid elektrijaamu. Kõrval paberilehtedel oli kirja pandud Narva elektrijaamade ühe ametiühinguliidri raadiointervjuu, kus too kiitis ohjeldamatult valitsuse väidetavalt progressiivset energiapoliitikat. Koos minu märkusega:
"Tarretis võtab raudselt sama anuma vormi, millesse ta valatakse."
Ja veidi allpool veel üks fraas:
"Ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen, missugune lõpp sind ees ootab."
1999. aastal tahtis kolmikliidu koalitsioon niivõrd meeldida Euroopale, et otsustas taas kinni maksta niinimetatud "baltisakslastele omandi" ja kinnisvara, mille eest nood olid kompensatsiooni juba ammuilma kätte saanud. Seaduseelnõu serval oli märge:
"Mõnede maade riiklik poliitika on võimeline äratama inimestes vaid ühtainsat soovi - surra isamaa eest. Eesmärgiga sellist maad enam mitte iialgi näha."
Kõige enam lisamärkusi on dokumendimapis, mis kannab pealkirja "Mart Laari eriti eredad sõnavõtud". Ilmselt seepärast, et:
"Häid ja toredaid inimesi on meie hulgas kahtlemata enamuses. Kuid miks osutuvad võimu juures olevateks sagedasti vaid halvad ning rumalad?"
Tolleaegse peaministri bravuursete ja taktitundetute väljaütlemistega tema Narva visiidi aegadest kaasnevad aga sellised minu tähelepanekud:
"Ka Eestis elavad oma Batmanid. Ainult et nad on sihukesed pisikesed, hallid ega oska üldsegi lennata..."
Laari pumppüssiskandaali puhul sai kirja pandud järgmine tähelepanek:
"Meie peaministri poliitilist nägu vinnid ei kaunista, kuid ära rikkuda samuti ei suuda."
Kohustuste kohta, mille Laari valitsus ennastunustavalt Euroopa Liidu ees võttis:
"Nad on suitsetamisel mahve lahminud niivõrd püüdlikult, et on endale sisse imenud isegi suitsupitsid."
Omaette teemaks on parlamendi "liuväli". See on mehhanism, mille abil võib enamus alati matta vähemuse lootuse probleemi mõistlikule lahendusele:
"Hääletamine - see on kõige demokraatlikum võte võtta vastu ebademokraatlik otsus."
Ja veel teinegi mõte:
"Parlamendis naerab hästi see, kes reglemendi järgi saab sõna viimasena."
Ja opositsiooni kohta:
"Uhket rühti on kõige hõlpsam hoida kurguni maasse kaevatuna."
Ühele kodakondsus- ja migratsiooniametist saadud kirjavastusele, mis käsitles konkreetset küsimust, kirjutasin:
"Iga ametnik arvab, et kogu universum on loodud üksnes selleks, et just see ametnik töötaks just nimelt seal ja just nõnda, nagu tema parajasti suvatseb töötada."
Kui Mõõdukad tirisid Riigikogus vene gümnaasiumides eestikeelse õppe korraldamise arutelul lagedale oma abituid ettepanekuid, panin kirja:
"Kõrbes eksinud asusid janusse jäädes kaevu kaevama. Päev enne surma vedas neil pööraselt - õhku purskus naftafontään."
Vaat selliseid õilsaid mõtteid tekitab meie seadusandlus ja parlamentarism...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)