Gümnaasiumi lõpetamisega algas uus elu

04. juuli 2007


Koolide lõpuaktustel, iga lõpetaja jaoks kiirel ajal leidsid kaks Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lõpetajat Kesknädala palvel hetke aega mõnele küsimusele vastata.

1.Millised riigieksamid valisid ja miks?
2.Kuidas koolikaaslased suhtusid kuulumisse Keskerakonna Noortekogusse (KENK)?
3.Mida edasi teed?
4.Kui sul oleks valida õppimise vahel Eestis või välismaal, kumba eelistaksid ning miks?

TANEL KIIK, Keskerakonna Noortekogu (KENK) peasekretär:

1. Valisin keemia, matemaatika, ühiskonnaõpetuse, kirjandi, inglise keele ja saksa keele.
Saksa keel ja kirjand olid kohustuslikud. Matemaatika valisin, kuna seda läheb peaaegu igal pool vaja. Inglise keele valisin, sest arvasin, et saan saksa keele eksamil vähem punkte kui inglise keele omal; läks aga teisiti. Ühiskonnaõpetuse ja keemia valisin, et avardada oma erialavalikuid.
2. Minu kuulumine KENK-i ei meeldinud koolikaaslastele ega ka õpetajatele, kes teoreetiliselt peaksid sellistes asjades täiesti erapooletud olema. Noorte seas on Keskerakond võrdlemisi ebapopulaarne. Õpetajaid häiris vist samuti Kesk, kuid ka see, et ma tegelesin tänu KENK-i asjadele märksa vähem õppetükkidega. Sellest hoolimata olid mul lõputunnistusel ainult neljad-viied.
3. Edasi lähen tõenäoliselt Tallinna Ülikooli sotsioloogiat õppima. Samal ajal tegelen ka edaspidi aktiivselt noortekogu asjadega. Lisaks kuulun veel mitmesse MTÜ-sse, näiteks AVE, EÕEL ja tegutsen ka „Haridusfoorumi 2007" toimkonnas.
4. Eelistaksin õppimist Eestis, kuna minu meelest on kolm või viis aastat liiga pikk aeg, et seda välismaal mööda saata. Eesti Vabariik vajab kõiki noori ning rohkemgi veel. Minu silmis on välismaale õppima minek praegustes oludes omakasupüüdlik ning isekas tegu. Eesti haridus läheb üha ülesmäge ning meil on mitu täiesti konkurentsivõimelist ülikooli. Mis jääks Eestist alles, kui kõik paremad õpilased läheksid välismaale õppima, ning jääksid suure tõenäosusega sinna ka elama?

REGON RUUTMA, Keskerakonna Kesklinna klubi juhatuse liige:

1. Lisaks kirjandile oli meie koolis kohustuslik ka saksa keel. Juurde valisin ühiskonnaõpetuse ja geograafia. Nendest vaja läheb põhimõtteliselt kolme, et asuda ülikoolis õppima eriala, mis pakub mulle huvi. Sellest lähtus ka minu riigieksamivalik.
2. Suurem osa suhtus erakonda kuulumisse halvustavalt või ükskõikselt, kuigi meie koolis on küllaltki palju kesknoori. Üritasime teha koolis selgitustööd nii klassikaaslastele kui ka teistele. Usun, et noortel on vastumeelsus poliitika suhtes tekkinud informeerimatuse tõttu, ning sellest tuleb ka soov end mitte siduda parteiga.
3. Esialgu töötan terve suve klubis Angel teenindajana. Kavatsen ülikooli minna, kui saan sobivale erialale sisse. Eesmärk on ikka edasi õppida.
4. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Ma ei eelista ühte teisele, tahan mõlemad variandid elu jooksul ära proovida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)