Päike tantsib lihavõttehommikul

ANNELI KÖÖBA,      07. aprill 2004


Poliitiliste mängude vahepeal võiksime aja maha võtta ja jälgida päikese tantsu, tähele panna, et loodus on ärganud ja tervitab meid. Ka vanadel eestlastel oli kombeks lihavõttepühade hommikul päikesetõusu tervitada. Palmipuude pühaga algas suur nädal. Suure neljapäeva hommikul pandi muna vette, et tüdrukud ikka nooreks ja ilusaks jääksid. Meestele pandi hõberaha, et nad terved ja tugevad oleksid. Kalamehed korrastasid suurel reedel võrke.
Suurel reedel pidi juba enne päikesetõusu põrand pühitud ja pühkmed põletatud olema, muidu siginevat suvel toas palju kärbseid. Mesinikud käisid ööl vastu suurt reedet mesipuuaias, pistsid aia sisse kadakaoksi, et mesilased peret heites ära ei lendaks ega keegi halbade kavatsustega majja ei tuleks.

Esimese lihavõttepüha hommikul pidi päike rõõmust tantsima, et Kristus on üles tõusnud. Vana kombe kohaselt ei pestud esimese püha hommikul silmi ega kammitud pead. Munade keetmise ja kinkimise komme oli vanarahval seotud sügavama tähendusega. Mune keetsid ja kinkisid oma peigmeestele ainult mõrsjad armastuse märgiks. Seda tegid ka mehelesoovijad tüdrukud, kes värvimise osavuses omavahel võistlesid.

Vanasti värviti mune maarohtudega: punased munad madarajuurtega, rohelised noorte kaselehtedega või kivisamblaga. Veel värviti vihalehtede, linaseemnete, kuusekäbide, nartsude ja sibulakoortega. Pärast värvimist määriti munad võiga üle, et nad ilusasti läigiksid. Eestisse on munade värvimine ja nendega mängimise komme tulnud Saksamaalt.
Setumaal pekstakse kodakondseid esimese püha hommikul urbadega ega anta sellele muna, keda ei ole urvitatud. Kombeks on lõigata muna nii mitmeks tükiks kui majas inimesi, igaüks peab munast osa saama.

Õnnistatud munadest loodetakse erilist jõudu ja kaitset haiguste vastu. Üldine komme on munade koksimine ehk tiksutamine. Kes munaga teise muna katki lööb, saab selle muna enesele - öeldakse ka, et katkise muna omanik sureb enne. Mujal vähem, setudel enam on moeks saanud munade veeretamine. Mingi laud pannakse poolviltu põrandale seisma. Ülevalt lastakse muna alla veereda. Muna peatub lauast paremal või vasemal pool. Kui veeretab teine mängija ja munad satuvad kokku, saab teine mängija muna endale. Ei satu kokku, kaotab teine veeretaja muna.
Saardes väidetakse, et loomadest näinud jänes kõige esimesena Jeesust ristil, sellepärast räägitavat lastele mune toovast pühadejänesest. Tarvastus öeldakse, et jänes munenud ülestõusnud Jeesust nähes rõõmu pärast kaks muna.
Muna esines juba muistsetel rahvastel loomise ja sigivuse sümbolina. Kristlik kirik tunnistas muna Kristuse ülestõusmise sümboliks.
Tänapäeval käsitletakse lihavõttepühasid lihtsalt kevadpühadena. Imetletakse looduse tärkamist ja uue eluringi algust, kaunistatakse kodusid kevadlillede ja päikeseliste kompositsioonidega.
Munade värvimine on jäänud eelkõige laste mängumaaks. Kevadpühadest on saanud ilus perekondlik traditsioon. Kaunist päikese tantsu jälgimist!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)