Kapo kiusab Keskerakonda

Keskerakonna juhtide Edgar Savisaare ja Ain Seppiku arvates on tegu poliitiliste repressioonidega, inimõiguste rikkumisega, politseiriigi tekkimisega, ebaseadusliku jälitustegevusega ja kapo töötajate lihtlabase ebaprofessionaalsusega. Keskerakondlased leiavad, et valitsuskoalitsiooni poliitikud on nende vastu käivitanud poliitilised repressioonid, kus musta töö tegijana kasutatakse sotsist siseministri juhitud kaitsepolitseid. Parema mäluga kodanikud teavad, et kordumas on vastasseis „Savisaar contra Pihl“. Põnev on jälgida, kes väljub seekordsest vastasseisust võitjana.

Kaitsepolitsei olematu maine

Võib-olla ongi tegemist keskerakondlaste vastu suunatud poliitilise tellimistööga? Kaitsepolitsei senise karistamatu tegevuse puhul (seaduserikkumisi on varjatud riigisaladuse seadusega) pole see sugugi välistatud.

Eesmärgiks võiks olla enne järgmisi kohalike võimuorganite valimisi diskrediteerida ja sadulast lüüa Tallinnas ja Pärnus võimutsevat keskparteid. Selline mulje võib erapooletul vaatlusel tõesti jääda. Mina isiklikult ei usu, et Keskerakond (või Rahvaliit) oleks rohkem korrumpeerunud kui näiteks Reformierakond, kelle tegevuse vastu kaitsepolitsei pole mingit huvi tundnud. Ilmselt on keskerakondlaste kiusamine seletatav sellega, et antud ajahetkel on pumba juures Keskerakonna konkurendid, kes tahavad kahjustada tugeva vastase mainet.

Minevikus aset leidnu järgi julgen arvata, et asjad nagunii kohtuni ei jõua, sest kaitsepolitseil puudub vastav kompetentsus ehk, lihtsamalt väljendades, – ei jätku ajumahtu! Kuid omajagu kahju selline sitaloopimine, mis paratamatult kahjustab Keskerakonna mainet, kindlasti tekitab. Kaitsepolitsei mainet see kahjustada ei saa – seda lihtsalt pole!

Rahvuslaste tagakiusamine

Ajakirjanduses kaeblevad keskerakondlased on paraku unustanud, et nende võimuloleku ajal, kui 2006. aastal oli siseministriks Kalle Laanet, algas seoses Tõnismäe monumendi juures toimuvaga rahvusliku meelsusega kodanike tagakiusamine. Kuna tegu oli poliitilise nomenklatuuri poolt põlatud “äärmuslastega”, siis ei olnud eesti rahvuslastel kellegi käest abi otsida. Ka ei pälvinud need repressioonid meie kaldus ajakirjanduse tähelepanu, sest rahvuslaste “paikapanekust” on jätkuvasti huvitatud kõik Brüsseli peremeeste poole kiikavad ja rahvusriiki hävitavad lakeiparteid.

Ettevõtluse nurjamist ja tööandjate mõjutamist ei saa ka parima tahtmise juures seostada seadusliku jälitustegevusega. Siinkirjutaja poolt Riigikogu kapo kontrollkomisjonile saadetud kaebus edastati komisjoni aseesimehe Marek Strandbergi poolt kaitsepolitseile (!), mille järel kapo agentajakirjanik Rasmus Kagge vorpis ajalehte „Postimees“ laimuloo. Selle juhtumi vastu ei tundnud ükski poliitik, sealhulgas kapo jälitustegevust kontrollima pidav Ain Seppik, mitte kõige vähematki huvi. Ei leitud, et tegu oleks jälitustegevuse seaduse rikkumisega, ebaseaduslike repressioonidega, poliitilise tellimustööga või kaitsepolitsei lihtlabase ebaprofessionaalsusega.

Tegutsevad Eesti riikluse hävingust huvitatud jõud

Nüüd on keskerakondlastel võimalus kaitsepolitsei ebaseaduslikke (?) meetmeid kogeda omal nahal. Küsin kiuslikult: kas on mõnus?  Kõige masendavam on asja juures see, et niigi nadi kompetentsusega riigi põhiseaduslikku korda kaitsma pidav organ on kaasatud parteidevahelisse poliitilisse võitlusesse. Samal ajal tegelevad Eesti riikluse hävingust huvitatud jõud takistamatult põhiseadusevastase tegevusega, kuid nende tõkestamiseks ei jätku tahtmist ega professionaalsust.

TIIT MADISSON

Jaga |