Teadlane ennustab euro-järgset kriisi

Kattel kinnitab, et esmapilgul tundub olukord vastupidine: euro on otsekui positiivne hinnang pikemaajalisele majandus- ja rahanduspoliitikale. Ta toob välja  Rootsi pensionäride säästude kasutamise kolm mehhanismi, millel praeguses majanduspoliitikas seisneb senine majanduskasvu fenomen. Esiteks, majanduse avatus, madalad maksud ja sellest tulenevad välisinvesteeringud, millega peaks kaasnema tehnoloogia ja oskuste areng välis- ja kohalike ettevõtete konkurentsi kaudu. Teiseks, eelmainitud konkurentsi abiga arenenud eksportiva tööstuse kaudu. Kolmandaks, välismaised laenud pankadele, ettevõtetele ja tarbijatele.

Vanad vead

Katteli sõnul on just need kolm elementi toonud Eestile ühelt poolt väga tõsise majanduskriisi ja teiselt poolt euro. Välissäästudel põhinev majanduspoliitika võimaldas kokkuhoidlikku eelarvepoliitikat, kuna valitsuse kulutuste asemel oleme just neile säästudele lootnud.

Praegu pole Katteli hinnangul oluline, kui õige või vale oli selline majanduspoliitika minevikus. Oluline olevat pigem see, et euro tulek tähendab: Eestil ei ole siis enam majanduskriisidest väljumise strateegiat (nt devalveerimise ja valitsussektori investeeringute järsu suurendamise näol, mida on väga edukalt kasutanud Poola, kelle majandus Euroopa Liidus 2009. aastal ainsana kasvas). Valitsussektori kulutuste kasv on, eriti Kreeka kriisi valguses, muutunud enam kui keeruliseks. Välislaenude ja -investeeringute taastumine kriisieelsele tasemele tähendaks automaatselt uuesti majanduses tasakaalu kaotamist kiirema inflatsiooni, tootlikkuse kasvust kiiremini kasvavate palkade ja ekspordist suurema impordi tõttu. Uus kriis oleks paratamatu.

Kattel ütleb, et euro ainult võimendab neid probleeme. Selle juured on Saksamaa väga kõrges tootlikkuses. Saksamaal hinnad ja palgad ei kasva, teistel kasvavad. Euro tähendab Eesti jaoks, et ainus võimalus väljuda buumide-kriiside tsüklist on Saksamaaga võrreldav tootlikkuse kasv.

Seega seisvat Eesti ees kaks fundamentaalset ülesannet: mõista, et senine välistel säästudel põhinev arengustrateegia viib väga suure majandusliku arenguni. Teiseks, riigi majanduspoliitika peamine eesmärk peab olema ettevõtluse tootlikkuse kiire areng. Ainult välisinvestoritele lootmine ei too meile olulist tootlikkuse kasvu. Enamgi veel, viimaste aastate ettevõtlustoetuste uuringud näitavad, et neil on olnud senini väga väike mõju, kui seda üldse on. Senised pingutused tootlikkuse kasvule kaasa aidata pole sisuliselt mingit tulemust andnud.

Eesti majanduspoliitika peab muutuma Katteli sõnul eelkõige kolmes valdkonnas: maksupoliitikas, ministeeriumide ja asutuste koostöös, sotsiaalsete partnerite kaasamises.

Maksupoliitika keskmes olgu inimene ja tema oskuste arendamine. Olukorras, kus Eesti tööjõud on isegi Euroopa heaoluriikide mõistes väga kõrgelt maksustatud, ei ole ühegi ettevõtja huvides oma töötajat arendada. Tootlikkuse kasvu taga on sageli tehnoloogia, kuid enamasti tuleneb see ikkagi töötaja kogemuste ja oskuste kasvust ja paremast kasutamisest. Tööjõumakse tuleks alandada, ütleb Kattel. Alandamist tuleks tasakaalustada ettevõtte tulumaksu taastamisega.

Peaasi on rakendamine

Kattel kirjutab, et Eesti senise majanduspoliitika eelduseks on olnud erinevate majandustegevuste ühetaoline kohtlemine. Riigiametnik tegeleb kõigega korraga. Eestis on kujunenud olukord, kus majanduspoliitikaga tegelevad konsultandid, generalistid ja raamatupidajad. Kui poliitikameetmed on välja töötatud, jääb ametnike ülesandeks lihtsalt rakendamine ehk konkursi kaudu toetuste jagamine.

Probleem on selles, et poliitikameetmed on igal pool ebatäpsed. Poliitika kujundamise peamiseks sisuks peaks olema vigadest õppimine ehk eri ministeeriumide ja ametite tegevuste pidev koordineerimine. Seda on keeruline teha, kui majanduspoliitikaga tegelevate ametnike peamine eesmärk ei ole spetsiifilise kompetentsi arendamine.

Kaasamine on Eestis formaalne. Strateegiad küll saadetakse seisukoha võtmiseks paljudele organisatsioonidele, kuid neil puudub tihti võime midagi mõistlikult kommenteerida, ametnikel aga omakorda kogemus ja struktuur, et partnereid „kasvatada". Riigi tasandil on Katteli arvates vaja luua formaalsed struktuurid ettevõtjate kaasamiseks.

Eesti ei vaja visioone, stsenaariume, strateegiaid, ütleb Kattel. Strateegiliselt ei saa planeerida, vaid ainult käituda. Euro tulek peab muutma meie majanduspoliitilist strateegilist tegevust, vastasel juhul oleme varsti „uus Kreeka".

Refereerinud IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |