Juba puudel punetavad pihlad...

URVE LÄÄNEMETS,      05. september 2007


Selliste sõnadega algab ammune koolilaul. Küllap mõtlevad alanud kooliaastale ootuste ja lootustega nii need, kes tänavu alles oma kooliteed alustasid, kui ka need, kel ammu koolid lõpetatud.

Kooliminejad ootavad kirevat, huvitavat, meeldejäävat kooliaastat ja rohket koolirõõmu. Vanemad, kes lapsi kooli saadavad, mõtlevad kõigepealt koolitee ohutusele, koolipäeva turvalisusele ja muidugi ka laste edukusele. Lapsevanemale on parim teadmine, et laps tuleb oma tööde ja tegemistega toime ning on terve.

Hea sõna maksab mõnest lisakroonist rohkem

Esmapilgul lihtsad ja inimlikud soovid. Paraku pole kõikidele soovidele antud täide minna. Ometigi saame ise väga palju teha selleks, et rahulolu kordaminekutest oleks rohkem. Kõigepealt: väärtustagem õppimist ja õpetajate tööd! Heast ja tunnustavast sõnast on teinekord rohkem kasu, kui rasketes vaidlustes välja võideldud lisakroonidest.

Püüame mõista, et koolid võivad ju läbi olla ja mitu koolilõpetamist tõendavat tunnistustki taskus, kuid õppijaseisusest ei saa tänapäeval enam keegi välja. ?pivad emad-isad ja isegi vanaisad-vanaemad. Pole vist ühtki ametit, mida elukestev õpe puudutamata jätaks. Tulevad uued ja ratsionaalsemad töövõtted ning tehnoloogiad, mis võivad töötegemise küll kergemaks ja tulemuslikumaks muuta, kuid iseenesest ei hakka neist ükski külge. ?ppimine on töö – ja seda pole põhjust teisiti nimetada.

Õppimine eeldab vastutustunnet

Õpilasel on teha omad kodutööd, õpetajal – omad. Küllap hakkab ka haridusminister oma esinemisi uuel õppeaastal ette valmistama. Kõik püüdlevad ju üht: õppida hästi ja saada targemaks. Püüda anda parim oma suutlikkuse ja võimaluste piires, toetada abivajajat ja osata mõista kaasinimest. Nii tehtule kui ka tegematajäetule antakse hinnang.

Kindlasti alustavad kõik oma töid heade kavatsustega. Ega edusammudki tulemata jää. Neid ei mõõdeta ainult riigieksamite hinnetega.

Õppimine on üks kahest riiklikust kohustusest, mida tuleb täita. Sõna kohustus pole Eestis viimasel kümnendil just meelissõnade hulka kuulunud, aga paremini tulevad oma eluga toime need, kes loosunglike vabadustaotluste asemel näevad koolikohustuse täitmist riigi tagatud võimalusena enesearendamiseks.

Õppimine – see on võimalus!

Õppimist kui võimalust peaksid mõistma kõik Eesti inimesed. Mõelgem, mida igaühel meist oleks vaja. Kas juurde õppida või õppima hakata? Kindlasti oleks meil vaja õppida keeli, sealhulgas eesti keelt. Paljudele Eesti elanikele on seda vaja riigikeelena, palju rohkematele aga emakeelena, mille korrektsest ja kaunist kasutamisest oleme täna päris kaugel. Alustada tasuks raamatute lugemisest, enne kui mõnda õpiringi või rahvaülikooli minna. ?ppimisvõimalusi on tõesti rohkem kui inimestel aktiivsust nende kasutamiseks.

Uue õppeaasta algul on heameel, et tänavu läks esimesse klassi lapsi rohkem kui mullu. Kuigi õpilaste üldarv langeb veel mõnda aega, on väike kasvulootus siiski olemas.

Huvi kutsekoolide vastu on tõusnud, sest amet leiba ei küsi ja nüüdisaegseid kutseoskusi tahavad noored heas keskkonnas omandada. Kahju on pigem sellest, kui Eestis õpitut ei osata Eestis rakendada, ning me jäämegi lähiriikidele vajalikke oskustöölisi ja teisi spetsialiste koolitama. See on tõsine riikliku hariduspoliitika probleem. ?hel päeval tuleb paratamatult mõista, et riiklikul õppekohal spetsialistiks koolitatul peab tekkima ka kohustus mingi aeg selle eest oma riigi heaks töötada. Haritud inimesel peaks selleks olema sisemine sund ja moraalne kohus. Teine asi on nendega, kes oma raha eest õppinud.

Uut kooliaastat tuleb hästi alustada

?petajana olen alati püüdnud sättida asjad nii, et esimene hinne, mida panen, oleks "viis". Vahel läheb pisut rohkem aega, enne kui on põhjust seda hinnet kirjutada. Lapsed tabavad selle ära ja püüavad omalt poolt oma heale hindele kaasa aidata. Pikkade kooliaastate järel võin kinnitada, et hea ja loodetud õpitulemus tuleb kõige paremini koostööõppimises. Selleks on vaja mõlemal poolel anda parim oma suutlikkuse piires. Siis on koolis hea olla nii õpilastel kui ka õpetajal. Ja kui kodu kaasa aitab, võib loota rahulikku ja tegusat tööaastat.

Jätkugu ka tänavu kõigil tugevat tervist ja head pealehakkamist! Olgu meil silma märgata nii ilusat meie elus kui ka abivajajat, keda toetada. ?ppida pole kellelgi ega kunagi hilja. Septembrikuu selleks ongi, et uuest õpivõimalusest kinni haarata. Head algust!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)