Eesti uus algus nii ja teisiti

JAAN TEPANDI,      07. mai 2003


Vt Mart Laar: Eesti uus algus /Das estnische Wirtschaftswunder. Konrad-Adenauer-Stiftung, kirjastus Tänapäev, 2002

Mart Laari raamat "Eesti uus algus" on kirja pandud Saksamaa Konrad Adenaueri fondi ettepanekul ja toetusel, ja oli algselt suunatud saksa lugejale saksa keeles. Alles hiljem tekkis mõte pakkuda seda ka eesti lugejale. Autori ütlemist mööda ei ole need kaks raamatut identsed. Milles mitteidentsus seisab, oleks huvitav teada, eriti kuna saksakeelse variandi pealkirjaks on üsna häbenematult pandud "Das estnische Wirtschaftswunder (Eesti majandusime). Keskmise eestlase paneb see muidugi muigama, ja selles mõttes on käesolevale arvamusele järge oodata.

Eesti rahvas ja riik on läbi elanud ühe üsna turbulentse aastatetosina oma ajaloos. On tervitatav, kui sündmustes vahetult osalenud jätavad järgnevatele põlvkondadele kirjasõnas jälje läbielatud, tehtud ning toimunud sündmuste kohta.
Just niisugune jälg on Mart Laari läinud aastal kahes keeles ilmunud raamat, mille tugev külg ongi oluliste sündmuste kirjeldused, milles autoril tuli osaleda. Kui aga hakata järele mõtlema raamatus esitatud majanduspoliitiliste kaalutluste ja järelduste üle, tekib lugejal terve hulk küsimusi, kahtlusi ja märkusi.



Eelkõige torkab silma raamatu käsitlusala ja pealkirja mittevastavus. "Eesti uus algus" eeldab kogu Eesti ühe ajaloolõigu käsitlust. Tegelikult on üldise arengu taustal kirjeldatud peamiselt erakonna Isamaa teket, arengut ja saavutusi ning autori osa nendes. Ega noorte aatemeeste õilsate pürgimuste kirjeldustes ei ole midagi laiduväärset, need pakuvad paljudele huvi. Kuid õigem olnuks ka loo sisule vastav pealkiri, nt "Isamaa osa Eesti ümberkujundamisel", vältides nii ainult ühe poliitilise liikumise samastamist kogu Eestiga.

Ebapopulaarsed otsused

Teiseks on üsna kummaline tees "ebapopulaarsetest otsustest", mida autori juhitud valitsus majanduse alal oleks pidanud vastu võtma. See läbib kogu raamatut. Tegemist on aloogilise konstruktsiooniga, kus autori arvates ebapopulaarsed otsused pidid oma olemuselt olema targad otsused. Otsuse tarkuse määrab aga positiivne tulemus.
Selles mõttes muutub eriti oluliseks rohkem kui kümneaastase reformiperioodi tulemustele antud hinnang. Kui need on hiilgavad, nagu seda korduvalt annab mõista autor, on tema mõttekäik otsuste tarkuse asjus õigustatud. Kui aga mitte, kaldub hinnang otsustele olema pigem tagasihoidlik või negatiivne.

Tegelik pilt Eesti majanduses

Sisemajanduse koguprodukti maht jõudis möödunud aastal tõepoolest reformide-eelse 1989. a tasemeni. Kas see on saavutus? Kui mõelda ilma emotsioonideta, siis milline peaks olema hinnang paljukiidetud shokiteraapia-otsusele, mis põhjustas majanduses niisuguseid purustusi, et nende ületamiseks oli vaja rohkem kui kümmet aastat? Tööstustoodangu mahu indeks oli aga 2000. aastal ainult 65 ja põllumajanduses isegi ainult 43.
Lisaks: sissetulekute üha suurenenud polarisatsioon, üle poole elanikkonnast on vaesuses või selle piiril, suur töötus, kasvav kuritegevus, perspektiivitus teaduse, hariduse ja tervishoiu alal ja lõpuks süngeim - jätkuv rahvastiku negatiivne iive.
Millega siin kiidelda? Kus on "Eesti majandusime"? Järeldus kipub olema, et tollal vastuvõetud otsused ei võinud hoopiski olla targad. Ja teine järeldus, et majandusfööniksi tuhast tõusmine, silmapaistvad saavutused mõnel majandus- ja kultuurialal on seletatavad mitte niivõrd hea riikliku juhtimise, kuivõrd tublide majandusmeeste ja kultuuritegelaste tublide tegudega kesise juhtimise kiuste.

Majandus, keeruline nähtus

Raske on tollaseid valitsusi süüdistada shokiteraapia rakendamises, kui rahvusvaheliste finantskeskuste emissarid-nõustajad pakkusid üldise teadmatuse olukorras välja ainult selle tee. Keegi ei keelanuks rakendada omaenda talupojatarkust. Mart Laar tõstab 1992. a valitsuse moodustamise juures esile suure voorusena just majanduslikku küündimatust, mis "...võimaldas küsimustele kompleksivabamalt läheneda" (50). See on probleemidepuntrale ilmselt aferistlik lähenemine.
Majandus on väga keerukas mehhanism, mis sarnaneb inimorganismile. Kellelegi ei tule tõsiselt mõttesse inimeste tervise ja elu päästmiseks rakendada ilma meditsiinilise erihariduseta võhikuid. Majanduse alal aga peetakse seda mõnes ringkonnas veel praegu isegi soovitavaks!
Autor vihjab mitmetele majandusautoriteetidele kui õlekõrtele oma otsuste põhjendamisel. Kuid miks just Milton Friedman, ainult üks USA paljude majanduskoolkondade esindaja, kes on pealegi kõige antisotsiaalsem? Kõrge majandusarenguga riigis on eri koolkondade vahelduv esindatus valitsuses mõeldav, ilma et olukord drastiliselt muutuks. Otsida aga sarnaseid jooni Eesti majandusest, mille maht on üks kahetuhandendik USA omast, on täiesti kohatu. Sama lugu on Eesti majanduse kuulutamisega sarnaseks Ludwig Erhardti Saksamaa omaga. Seal oli ikkagi tegu suure tööstusriigiga ja selle sõjamajanduse rekonversiooniga, mille eesmärgiks oli seatud "heaolu kõigile", milleks pealegi Läänest saadi erakorralist abi. Missugused seaduspärasused ühes madala tasemega pisimajanduses peaksid kehtima, on meie kängujäänud majandusteadusel välja selgitamata.

Aksioomid ja otsused

Raamatus käsitleb Laar ulatuslikult aksioome, mida valitsus vajas oma arvates ainuõigete, kuid ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks. Nende põhjendamatuse ja neist tulenevate väärotsuste analüüs seisab majandusajaloolastel veel eel. Mõni neist:
* shokiteraapia kui kontseptsioon - loov purustus;
* plats puhtaks - loosung;
* täielikult vaba konkurents - riigi majandusellu aruka sekkumise eitamine;
* majandusobjektide erastamine kui omaette eesmärk;
* äärmiselt ebaefektiivse väikeettevõtluse valikuta eelisarendamine;
* kiidulaulud väliskapitalile, vaatamata ettevõtete sulgemisele ja töökohtade kaotamisele;
* russofoobia - tõsisemate katsete puudumine majandussuhete normaliseerimisel idanaabriga jt.
Neile aksioomidele otsiti toetust globaalse finantskapitali esindajate Maailmapanga, "Heritage Foundation" ja "Wall Street Journal" arvamustest. Sealsetes majandusalastes tõekspidamistes aga puudub täielikult sotsiaalne dimensioon.

Tulevikuvisioonid

Laar arutleb Eesti tulevikuväljavaadete üle, üritades seda teha futuroloogidele omaste ekstrapoleerimise meetoditega. Siinkohal viited mõnedele ebakohtadele: "Eesti üldised arengunäitajad" (227) algavad alles 1996. aastaga; lähiaastateks nähakse Eestile ette justkui kaht vastandlikku ülesannet: ühelt poolt tuleb tagada Eesti majanduse kiire kasv, teiselt poolt tõsta kogu ühiskonna elukvaliteeti (240). Kuid need on ju mitte kaks erinevat probleemi, vaid ühtse sotsiaalmajandusliku arenguprotsessi kaks külge!
Autor tunnistab kohati ka realiteete: "Eestis pöörati üleminekuajal peamist tähelepanu siirdumisele käsumajandusest turumajandusse ning totalitarismist demokraatiasse... Loodeti, et turumajandus ja demokraatia lahendavad iseenesest kõik probleemid ja muudavad kogu rahva õnnelikuks. Selliste illusioonide hellitajatele olid täiesti ootamatud muudatustega seotud vapustused" (237). Kahjuks ei ole Laar realistlikust hinnangust teinud järeldusi: "...raske on osutada millelegi konkreetsele, mida oleks tulnud teisiti teha."
Tulevikuprognoosis on üht põhilist Eesti majandust mõjutavat faktorit - Euroopa Liitu - küll korduvalt nimetatud, kuid ei ole avatud neid võimalusi ja kohustusi ning oodatavaid tulemusi, mis on sellega seotud.
Raamatus võib üldiselt väärtusliku andmestiku hulgas kohata ebatäpsusi, mis tumestavad objektiivset teavet. Nii väidetakse, et majandus põrkas 1993. aastal kummipallina tõusule..., tegelikult aga langes SKP 1993. aastal 8,5% ja 1994. aastal veel 2%, ja alles 1995. aastal algas sealt sügavikust tõus - 4,3%.
Luulude valdkonda kuulub ka teave, et mobiiltelefonid Made in Estonia said maailmas tuntud kaubaartikliks. Lk 183 väidetakse, et 1994. a olid elanike tulud 10 kuni 30 korda väiksemad kui Põhjamaades ja ELi riikides. Nii hull siiski polnud, vahe oli kolme-neljakordne, mis on ka vägagi suur.
Kokkuvõttes on huvitavate olukirjelduste kõrval nii palju problemaatikat, läbiuurimata valdkondade käsitlusi, vaieldavusi ja lahtisi otsi, et kõigi nende hindamiseks tuleks vähemalt sama paks raamat kirjutada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)