“Presidendile on kombeks kaks vannet korraga…”

Tagatoa kõige tähtsamaks ülesandeks on kaadri valik. „Kaader otsustab kõik,” kuulutas omal ajal juba Stalin. Kaadri valik ei ole ühekordne ettevõtmine. Sellega tuleb tegelda pikalt ja pidevalt.

Üheks võtmeküsimuseks on siin presidendi valik. Tulevane president peab omama autoriteeti, olema intelligentne, ta peab olema tuntud välismaal. Mis kõige tähtsam: president peab olema Tagatoale piiritult ustav ja täitma vastuvaidlematult kõik korraldused. Selleks annab tulevane president Tagatoale ametivande, mis tõenäoliselt kõlab nii:

„Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata mind määranud isikute ja erakondade huve…”

Ja Tagatuba paneb presidendi nimel paika riigi mõjukaima ametiisiku. Selleks on Riigikohtu esimees.

Riigikohtu esimees

Ei, ei, mitte peaminister, vaid just nimelt Riigikohtu esimees!

Riigikohtu liikmed nimetab Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtul on mitu ülitähtsat ülesannet. Koos Prokuratuuriga määrab Riigikohus, mis on korruptsioon ja mis ei ole korruptsioon. Millal on erakonnale annetatud raha seaduslik „maailmavaate toetamine” ja millal pistis, rahapesu või räige korruptsioon. Korruptsiooni õige määratlemine tagab Tagatoa-erakondadele rikkaliku rahastuse. Erakondade rikkalik rahastamine „õige maailmavaate eest” tagab valimisedu. Raha konverteerub valimistel häälteks!

Riigikohus otsustab, kas alamastme kohtute tegevus oli seaduslik või mitte. (Saame näha, kuidas Riigikohus hindab Autorollo tegevuse seaduslikkust.)

Tagatoale ametivande andnud president „ei märka”, et järjest enam kodanikke pole rahul meie kolme kohtuastme otsustega ja on sunnitud pöörduma Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Loomulikult president „ei märka”, kui EIK-st tuleb õigeksmõistev otsus.

Euroopas on üle 500 miljoni inimese, ja niisugune pisiasi nagu väikese Eesti õiguskord ei huvita seal kedagi.

President oma meeskonnaga „ei märganud”, et nii Harju maakohus, ringkonnakohus kui ka Riigikohus tegid otsuse Savisaare ametivolituste peatamiseks juba kaua-kaua enne seda, kui süütõendid jõudsid Prokuratuuri ja sealt kohtutesse. Harju maakohus tegi otsuse koguni enam kui kuus kuud varem! (TTV 30. sept. 2015; Delfi 23. okt. 2015;Delfi 1. dets. 2015; ÕL 6. apr. 2016.)

Riigikohtu esimees on ametist tulenevalt kaPõhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi (PJK) esimees. PJK otsustab, kas e-hääletus vastab põhiseadusele või mitte. Kas 176 329 e-hääletaja arvutid olid ikka häkkimiskindlad või hoopiski manipuleeritavad? Kas vanurite erakordselt suur osavõtt e-hääletusest oli normaalne või tekitas kahtlusi? Kas e-hääletus oli vastavalt põhiseadusele salajane, kui e-hääletajate nimel võisid kontrollimatult nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel läpakatega hääletada erakondade agitaatorid, valijate abikaasad, elukaaslased, armukesed, isad, emad, vanaisad, vanaemad, lapsed, lapselapsed, õed, vennad, onud, tädid, äiad, ämmad, naabrid, sõbrad, sõbrannad, tuttavad, ülemused, töökaaslased, koduabilised, hooldajad, hooldekodude töötajad, migrandid jne? Kui hääli võidi neutraalsel territooriumil häirimatult osta narkaritelt, alkohoolikutelt, võlgades isikutelt ja muidu ükskõiksetelt?

E-hääletajate arvutid on häkkeritele ja luurajatele kättesaadavad

Nagu me Edward Snowdeni paljastustest jm meedias avaldatust teame, on e-hääletajate arvutid häkkeritele ja luureorganisatsioonidele sama avalikud ja läbikäidavad kui avalikud käimlad, kuhu suvaline isik võib sisse astuda ja toimetada mida tahes.

Riigikohtu esimees ja PJK peavad tagama e-hääletuse legitiimsuse ning sellega põlistama Tagatoa võimu. Peaministrid tulevad ja lähevad, aga e-hääletus peab jääma!

Kuidas õnnestub nädalapikkune e-hääletuse periood (e-hääletada saab teatavasti 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva) mahutada PS §60 nõutud „märtsikuu esimesele pühapäevale“, on omaette müstika. Aga ka selle müstika selgitamisega rahvale peab PJK hakkama saama.

Ehk peaksid näiteks Tallinna jt omavalitsuste volikogud pöörduma Riigikohtu PJK poole ja paluma e-hääletuse vastavus põhiseadusele uute IT-arengute valguses üle vaadata? On just kohalike omavalitsuste valimised järgmised, kus e-hääletus võib oluliselt moonutada valijate tahet.

Riigikohtu PJK peab suutma avalikult ja punkt-punktilt veenda rahvast e-hääletuse vastavuses põhiseadusele. Ja seda mitte anonüümse komisjoni nimel, vaid ikka avalikult ja tingimata isikuliselt! Häbeneda pole siin midagi. Õige hõlma ei hakka keegi!

 Riigikohtule pandud ülesannetest

„Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja esimese, teise ning kolmanda astme kohtud.“ Kusagil ei ole öeldud, et aastaid tagasi kontrollitud akti ei tohi uute asjaolude ilmnemisel üle vaadata!

President peab hoidma Tagatoas loodud masinavärki töös. Kinnitama ametisse Tagatoas soositud ametnikud ja ametist vabastama ebasoovitavad. Masinavärk peab tagama Tagatoale ja selle rahastajatele stabiilse võimulpüsimise. Võim on raha! Raha on võim!

Kuidas Tagatuba paneb presidendi nimel paika peaministri, ERR-i juhi jt tähtsad ametnikud, see on omaette teema. Samuti see, kuidas Tagatuba premeerib presidendi nimel ustavaid parteibroilereid ametikohtadega.

Vähem kaaluka vande annab Tagatoa poolt määratud president Riigikogule ja Eesti rahvale. Kui Tagatoale antud vanne kuulub tingimusteta täitmisele, siis teise vandega on nii nagu parajasti on. Vahe on selles, et Tagatoal on võim ja võimalused presidenti korrale kutsuda, aga rahval ei ole.

 Rahva poolt valitud presidendile

on kohustuslik vaid Riigikogule ja rahvale antud ametivanne.

§ 81 „Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.”

Presidendi võimupiirid on paika pandud põhiseadusega ja need ei sõltu sellest, kas presidendi valib rahvas või nimetab Tagatuba. Vahe on selles, et kui rahvas valib presidendi, ei ole ta seotud Tagatoale antud vande ja lubadustega, vaid saab keskenduda rahvale antud lubaduste ja kohustuste täitmisele.

Ka rahva poolt valitud president määrab ja nimetab ametisse rea ametnikke, alates Riigikohtu esimehest ja peaministrist. Vastavalt ametivandele ei lõpe presidendi kohustused ametiisikute nimetamisega, sest ta on andnud pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu…

 Põhiseaduse ja seaduste kaitsmine

tähendab seaduslikkuse jälgimist kogu ametiaja vältel! Kui keegi presidendi poolt ametisse nimetatutest seadusi ei austa, on ametivande andnud president kohustatud reageerima, juhtides ametniku tähelepanu puudustele või taotlema tema vabastamist. Selleks presidendi institutsioon ongi loodud.

 Presidendi otsevalimise poolt

Lennart Meri algatas oma ametisoleku viimasel päeval põhiseaduse muutmise eelnõu presidendi otsevalimise seadustamiseks. Meri oli president kaks ametiaega ja pole mingit põhjust kahelda tema soovituse siiruses.

Ka Arnold Rüütel soovitas rahval presidenti valida.

T. H. Ilves kirjutas aastal 1999: „Ma väidan täiesti veendunult, et presidendi otsevalimine ei tähenda parlamentarismist loobumist. Mitte miski ei takista meid muutmast presidendi valimise korda, arvestades rahva enamuse arvamust. Vabas ja demokraatlikus ühiskonnas ei tee rahvas kunagi halba valikut.”

 Levinud vastuväide, nagu eeldaksid riigipea otsevalimised presidentaalse riigikorra kehtestamist, on alusetu müüt. Euroopa Liidus on kokku 28 liikmesmaad (nüüd küll 27), presidendi institutsioon on neist 21-s. Presidendi otsevalimine kehtib kümnes parlamentaarses vabariigis (Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi).

Eestis valib presidendi üldjuhul Tagatuba. Riigikogu lööb kummitempli alla. Nii jääbki president ametiaegade lõpuni Tagatoa võlglaseks ja truuks oma tööandjale.

KUIDO SÄDE, vaatleja

[esiletõsted]

Kuidas õnnestub nädalapikkune e-hääletuse periood (e-hääletada saab teatavasti 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva) mahutada PS §60 nõutud „…märtsikuu esimesele pühapäevale…”, on omaette müstika.

Tagatuba paneb presidendi nimel paika riigi mõjukaima ametiisiku, kelleks on Riigikohtu esimees.

Kui rahvas valib presidendi, ei ole ta seotud Tagatoale antud vande ja lubadustega, vaid saab keskenduda rahvale antud lubaduste ja kohustuste täitmisele.

Jaga |