2008. aastal ostis Lääs end orjaks

Tänavuse aasta olulisimaks tegijaks pean siiski USA presidendi George W. Bushi valitsust – seda seoses mõistega bail-out ('väljaostmine').

Ameerika Ühendriikide esimese presidendi George Washingtoni aegadest alates vabaduse ülimuslikkusest jutlustava riigi valitsus seisis tänavu silmitsi enneolematu olukorraga. Pankrotte ja USA majanduse „kroonijuveelide“ pealesunnitud riigistamist vabaturumajanduse pühamus tuleb pidada pöördeliseks nähtuseks.

„Kui aasta algul oleks keegi ennustanud, et tänaseks ei ole Wall Streetil mitte ühtegi investeerimispanka, oleks seda inimest peetud selgelt nõrganärviliseks kriisikuulutajaks,“ märkis Eften Capitali juhatuse liige Viljar Arakas 10. detsembril Postimehe portaalis.

Lõppema hakkava aasta jooksul kulutas USA valitsus majanduse päästmiseks sadu miljardeid dollareid. Raamatu „Bailout Nation“ autor Barry Ritholtzi märgib, et George W. Bushi valitsuse poolt ette võetud USA majanduse päästmise projekt on kõigi aegade kulukaim ja mastaapseim.

Jim Bianco (Bianco Research) arvutuste kohaselt (inflatsioonikulu juurde arvestatuna) on USA valitsus kulutanud Marshalli plaani*, Lousiana ostu*, New Deal'i* (uue kursi – Toim.) rakendamise, Kuule lennu, Korea ja Vietnami sõja, Iraagi invasiooni, NASA projektide ja 1990.-ndatel toimunud  S&L kriisi* peale kokku 3,92 triljonit dollarit.

Pangandushiiu Citigroup hiljutist väljaostmist juurde lisades ületab George W. Bushi valitsuse poolt majanduse päästmiseks kulutatud summa kokku nüüd juba 4,6165 triljonit dollarit.

Seega on George W. Bushi valitsus kulutanud käesolevale finantskriisile 686 miljardit dollarit enam kui kõik nimetatud sündmused kokku!

Ainus seik USA ajaloost, mida oleks võimalik finantsiliselt võrrelda praeguse kriisiga, on Teine maailmasõda, mille kulu tol hetkel USA-le oli 288 miljardit dollarit. Inflatsioonikulu juurde arvestatult aga 3,6 triljonit dollarit.

Jim Bianco koostatud statistikale on pööranud tähelepanu mitmed mainekad väljaanded, näiteks New York Times.

Tänu USA ja Lääne-Euroopa riikide valitsuste, samuti IMF-i jt finantsasutuste tänavustele meeletutele pingutustele maailma finantssüsteem vähemalt näiliselt tundub olevat nüüd pisut stabiliseerunud. Ometi pole selge kui kalliks lähevad Läänele maksma ülisuurtes kogustes võetud laenud Hiinalt, Venemaalt,  Lähis-Ida naftariikidelt. Näiteks Briti peaminister Gordon Brown on juba andnud selgelt mõista, et kavatseb Tiibeti küsimuses olla Hiinaga ühte meelt.

On kahetsusväärne, et Eesti meedia on maailmamajanduses toimuvate murranguliste sündmuste kajastamise asemel sel aastal suure osa oma aurust kulutanud Keskerakonna ja Tallinna linnavalitsuse vastase hüsteeria õhutamisele. Meedia ideaaliks peaks olema lugejatele pakkuda mitmekesist teavet meilt ja mujalt tarbijate maailmapilti samal ajal tolerantsemaks muutes. Eesti meedia elab kahjuks viisil „valimistest valimisteni“, tagudes põikpäiselt Keskerakonna-vastast sõjatrummi, mis heatahtlikkuse levimisele ühiskonnas kindlasti soodsalt ei mõju. Igapäevases „soustis“ sipeldes ei tohiks eestlane siiski kaotada taju küsimustes, mis on talle tegelikult olulised pikemas perspektiivis.

*Marshalli plaan – (ametlikult: Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles: European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase  riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat.

*New Deal – 1929. aastal alanud Suure Depressiooni tulemusel astus USA president Franklin Delano Roosevelt majanduse tervendamiseks terve rea samme, mida nimetakse New Deal.

*Lousiana ost – 1803. aastal oli Napoleon raskustes Prantsusmaa vallutuste kaitsmisega Uues Maailmas. Ta otsustas müüa terve Lousiana territooriumi (hõlmab tänapäeval 15 USA osariiki ja kaht Kanada provintsi) USA-le.

*S&L kriis – (Savings and Loan Crisis) 1980.-1990. aastatel tabas USA hoiu-ja laenuühinguid pankrotilaine.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |