Isamaalased ei tahtnud pensione tõsta

Poliitik Tsahkna teatab „vastutustundega", nagu ta oma kirjutist pealkirjastab, et pensionid on nelja aastaga nende valitsemise ajal kahekordistunud. Ma saan aru, et Tsahkna võib tõepoolest tunda kadedust, kuidas Keskerakond valitsuses olles tegi ära taasiseseisvumisaja suurima pensionitõusu, 30% aastal 2005, aga seda enda arvele kirjutada on Isamaa poolt poliitiline vargus.

Isamaa ei hääletanud pensionitõusu poolt

Isamaa ja siis veel eraldi seisev Res Publica olid tol korral opositsioonis ja,  hoidke nüüd hing kinni! - 2005. aasta juunis, kui pensionitõstmise eelnõu oli Riigikogus vastuvõtmisel, ei andnud nad sellele poolthäält!

Otsus pensionide ulatuslikust tõstmisest saigi vastu võetud vaid veidi enam kui poolte Riigikogu saadikute häälega. Nii ei hääletanud pensionitõusu poolt Riigikogu esimees Ene Ergma, Mart Laar, endine sotsiaalminister Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Ela Tomson, Trivimi Velliste, Mihhail Lotman, Mart Nutt, Elle Kull, Urmas Reinsalu, Aivar Õun, Urmo Kööbi, Tiit Niilo ja paljud teised. Kokku 43 Riigikogu liiget ei pidanud pensionitõusu vajalikuks, pidades seda tulevaste põlvede arvel elamiseks.

Pensionide langetamise tegi ära inflatsioon

Kuid arvutagem koos! Praegune valitsus astus ametisse aprillis 2007. Viimane indekseerimine oli toimunud veel enne seda, eelmise valitsuse ajal, mil pension tõusis 3515 kroonini. Kokku tõusis pension Keskerakonna valitsuses olles tollase keskmise pensioni arvestuses ligi 700 krooni.

Veel enam, Keskerakond selle nõudmisega valitsusse üldse läkski, et tõsta pensione ning kehtestada tasuta koolitoit põhikoolini ja kutsekoolides.

Ansip lükkas pensionitõstmise eelnõu edasi

Kui Keskerakonna  sotsiaalminister oli Jaak Aab, koguti pensionifondi 5 miljardit krooni ja tehti valmis ka eelnõu pensionide tõstmise kohta 250 krooni võrra kõikidel pensionäridel. See pidi juhtuma 2007. aasta algul. Ootasime eelnõu juba sotsiaalkomisjoni, kui üks valitsuspartei - Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga - sellest taganes ja pani seadusealgatuse kalevi alla - selleks et lubada valijale Riigikogu valimistel topeltpensioni! Kuid nii lükkas Ansip eakatele nii olulise otsuse edasi. Ja nii ei saagi tänane valitsus kolme aasta tagust pensionitõusu enda arvele kirjutada.

Valitsuse asemel langetas pensionid inflatsioon

Võib otse välja öelda, et tänane valitsus pole pensione tõstnud. Need on tõusnud lisaks eelöeldule tulenevalt indekseerimisest, st. pensioni arvutamise valemist. Kuid ka seda on tegelikult vähendatud, indekseerides pensione vähemal määral kui seadus algselt ette nägi. Selleks muudeti seadust nii, et see võimaldaks pensionitõusu külmutada.

Seega ei saa valitsus enda tehtud pensionitõusust rääkida. Kui ta aga seda siiski teeb, ja kui arvestada, et 2010. aastal on keskmine vanaduspension ligikaudu 4765 krooni, siis pensionitõus võrreldes 2007. aasta 1. aprilliga on vaid 30%, s.o kaugeltki mitte kahekordne.

Tänase valitsuse „teeneks" võib pidada seda, et 2008. aastal välja lubatud 14-protsendine pensionitõus taandati 5 protsendile ja et juba ligi kolm aastat on pensionitõus külmutatud. Küll kuuleme kiidulaule, et „me ei läinudki pensionide alandamise teed". Tänase hinnatõusu pöörases galopis on pensioniraha ammu devalveerunud. Pensionide langetamise ebapopulaarne otsus tehti ära inflatsiooni abil!

Reformierakonna pealoosung - nelja aastaga topeltpension! - on jäänud täitmata. IRL-il soovitaksin pensionide tõstmise teemat aga  üldse mitte puudutada, sest vanainimesed mäletavad tänini Laari valitsuse 1-kroonist pensionitõusu tema „säästueelarve" ajal.

MARIKA TUUS, Riigikogu liige

Jaga |