Pahuksis pakendiga (Eesti elu tegelikud teemad 7)

ENDEL RIHVK,      21. november 2007


Kaasaja üks globaalseid mureküsimusi on kõikvõimalikud jäätmed, mis tekivad tootmisprotsessis ja olmes. Nende kõrvaldamine, kahjutustamine ja taaskasutusse suunamine nõuab järjest suuremat tähelepanu ja suuremaid kulutusi.

Hiljaaegu olime tunnistajaks, kuidas võõras tanker üritas saastatud pilsivett maale sokutada nii kaugel Aafrikas kui ka meil Eestis. Aeg-ajalt annab kõneainet Väike-Maarjasse ehitatud loomsete jäätmete utiliseerimise tehas. Ikka ja jälle kõneldakse, kui tähtis on olmejäätmete sorteerimine ja õige käitlemine, selmet neid salaja kuhugi metsa või teeveerde sokutada.

Meie riigis käivitus paar aastat tagasi igati asjakohane süsteem, mis näeb ette joogitaara koormamise pandiga ja hilisema tagasiostu. Kohe võis märgata, et selle tulemusena vähenes avalikes kohtades vedelevate plastist joogipudelite, klaasist õllepudelite ja alumiiniumpurkide arv. Enamik inimesi ei viska neid pudeleid enam nii kergekäeliselt ära ja leidub neidki, kes taarapunktist saadava väikese tasu eest on nõus üksikute hoolimatute järelt koristama.

Paraku on see mõistlik süsteem siiski poolik, sest endistviisi risustavad teepervi, parke, parkimis- ja piknikuplatside ümbrusi viina jt kangete alkohoolsete jookide pudelid. Kuna enamik neist on klaasist, siis on tekitatav oht loodusele (nt põlengu süttimine läätsena toimiva pudelipõhja tõttu) ning inimestele ja loomadele (vigastused) suurem kui plastpudelite puhul.

Ei oska oletada, mispärast on viinapudelid panditaarasüsteemist välja jäetud. Samamoodi on jäetud pandiga koormamata viieliitrised veekanistrid, klaaspurgid ja kogu tehniliste vedelike taara.

Talupojamõistusele jääb arusaamatuks, miks on vaja teha midagi poolikult. Järelikult ei ole selle süsteemi kasutuselevõtu puhul olnud põhjuseks mitte niivõrd meie avaliku ruumi vabastamine olmeprahist, kuivõrd kellegi soov kirja saada „linnuke" selle märgiks, et midagi on ette võetud.

Kindlasti leiavad asjaga seotud ametnikud oma tegamatajätmistele mitmeid objektiivseid õigustusi. Üks neist võiks olla see, et nad loodavad inimeste teadlikkusele, samuti sellele, et näiteks Tallinnas on üles seatud hulgaliselt üldkasutatavaid konteinereid erinevate pakendite kogumiseks. Kuid siingi on probleeme. Rohelise mõtteviisiga inimesel, kes kuulekalt oma taarat eelsorteerib, ajavad poolikud lahendused harja punaseks.

Nimelt on neid konteinereid üles seadnud erinevad jäätmekäitlusfirmad. Lisaks erinevale kujule on nende puhul ka erinev avade süsteem. Mõnesse saab panna vaid klaastaarat, teise nii klaas- kui ka metalltaarat, kolmandasse paberit ja pappi.

Üpris kummaline konteiner seisis ja seisab ilmselt praegugi Kadaka Selveri ees. Selle erinevatesse sektsioonidesse võib kirjade järgi panna plasti, paberit, metalli; kuid eri aegadel (sõltuvalt kohale toodud konteinerieksemplarist) ka värvilist või värvitut klaasi. Kuhu peab minema memmeke, kes on sinna kotiga tarinud igat värvi klaaspudelid, sest taara mahapanek konteineri juurde on kirjade järgi rangelt keelatud? Ta ei saa ju kusagilt teada, mida mul õnnestus juhuslikult küsida konteinerit vahetama tulnud veoautojuhilt. Ja nimelt: kogu klaastaara võib visata ühte ja samasse sektsiooni. Kelle alttõmbamiseks on sel juhul mõeldud kirjad "Värviline klaas" või "Värvitu klaas"?

Ja veel. Tänapäeva toidukaupade ja väiksemate tööstuskaupade pakendamiseks kasutatakse väga rohkelt kilekotte. Hoolimatult mahavisatuna ja tuulega laiali kantuna riivavad need looduses eriti valusalt silma ning võivad osutuda ohtlikeks loomadele.

Kahjuks aga pole ühelgi pakendikonteineril olnud näha pealdist "Kilekotid". Milline oleks kõikehõlmav lahendus?
Enesestmõistetavalt tuleks pandiga koormata kõik pudelid ja purgid, sõltumata sellest, kas neis turustatakse allikavett või hundijalavett ja sellele peale haugatavat marineeritud kurki.

Teiseks – Keskkonnaministeerium võiks kehtestada kindla normi, millele peavad vastama kõik avalikesse kohtadesse paigaldatavad pakendikonteinerid. Sellest lähtuvalt saaks soovitada omavalitsustel sõlmida jäätmekäitlusfirmadega ainult selliste tingimustega lepingud, mis kohustavad neid kokkulepitud kohtadesse paigaldama just sellise süsteemiga konteinerid või siis erinevad mahutid, kuhu saab eraldi panna kõik pakendid kogu nende mitmekesisuses. Kui niiviisi saab inimene oma tarbetutest pakenditest igas kogumispunktis probleemideta lahti, ehk siis hakkab jõudsalt suurenema nende inimeste arv, kes neid punkte aktiivselt kasutavad.

Sellest võidaksime meie kõik, kaasa arvatud jäätmekäitlusfirmad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)