Teie? Teie olete sallivad?? Ärge ajage naerma!

 Esimene küsimus, probleemi olemus. Meile väidetakse, et siia tuleb 400–500 (mina ütleksin 4000–7000) pagulast. Probleem ei ole selles.

Probleem on hoopis selles, et üks või teine riik, kes on teistest eespool ainult sellepärast, et tal on olemas vastavad relvasüsteemid, võtab endale õiguse otsustada, keda ta hakkab ühel või teisel hetkel pommitama.

See algas mitte Araabia kevade ajal, nagu rääkis kolleeg Mart Helme. See algas palju varem –1999. aasta Jugoslaavia, siis Afganistan, Iraak. Kas seal olid mingid rahvusvahelised volitused? Ei olnud.

Küsimus on selles, et kui lahendame ära tänase probleemi, siis kes kindlustab, et homme keegi ei saada oma pommitajaid näiteks Sudaani? (Vabandan, Sudaan on lihtsalt nimi, nagu Somaalia, Libeeria…). Iga hetk võidakse neid hakata pommitama. Siis on uus laine jälle Euroopas.

Rõhutan – probleemi olemus peitub selles, et puudub rahvusvaheline süsteem, mis keelaks relvastatud operatsioonide läbiviimise. Tulemus on, et need, kes pommitavad, elavad oma riigis rahulikult edasi, Euroopa aga saab endale pagulased.

Aga arusaama, et niikaua, kuni selline süsteem kehtib, ei ole me millegi eest kindlustatud, Riigikogus saalis ei ole. Sellest ei taheta rääkidagi – sest on piinlik, et toetati Iraagi sõda, toetati Afganistani, toetati Araabia kevadet.

Teine küsimustering. Kas keegi omab ettekujutust, milline arv pagulasi meid ootab? Muidugi ei ole. Ühed räägivad 400, teised 500. Mina kevadel prognoosisin neli- kuni kuussada. Hetkel on Euroopas ÜRO andmetel ametlikult 594 000 pagulast. Ametlikel andmetel!

Kas keegi Eestis kujutab ette, kui palju neid mitteametlikult on? Kui juba Rootsi sotsiaaldemokraadid hirmutavad Balti riike, et kas hakkate mängima Euroopa reeglite järgi või kaotate majanduses, oma piiride kaitses jne, siis on selge, et praegu tahetakse Eesti valitsuskoalitsioonilt saada seda luba, nagu neitsilt tahetakse saada esimest ööd. Järgmised ööd tulevad ju palju kergemini! Teie, valitsuskoalitsioon, teete esimese sammu (pole tähtis, kas 120 või 170 inimest), pärast seda tulevad tuhanded.

Kui vaatate teleri või ka interneti pilti, näete, et Ungarisse, Saksamaale jm saabuvad 70–80% ulatuses on noored, 20–30-aastased mehed. Mida see tähendab? Noor mees torkab juured maha, siis kutsub kohale oma pere. Seega praegu teada olevad arvud tuleb korrutada 10 või 20-ga.

Kolmas, rahastamine. Kui palju see maksma läheb? Ministrilt küsides vastab ta, et Euroopa väärtused on tähtsamad kui raha. Ma vaatan, millist laulu te hakkate laulma siis, kui tuleb reaalselt maksma hakata!

Kui see oleks ainult Euroopa poliitika, kui see oleks koordineeritud, kui me kõik võrdselt kannaksime vastutust, poleks mul midagi selle vastu. Aga eelarvekavast ma seda välja ei loe. Ma loen välja hoopis seda, et riigi või Euroopa Liidu kohustused aetakse mõne aja pärast kohaliku omavalitsuse kaela. Valitsus kardab kohustusi ja vastutust enda peale võtta.

Ja neljas küsimustering. Seda on tavatsetud nimetada lõimumiseks, keeleõppeks, kultuuriliseks eripäraks, sallivuseks jne. Paljud Riigikogu puldis käinud kõnelejad püüdsid teha nägu, et me oleme väga sallivad.

Teie? Teie olete sallivad!!?? Nalja teete!!!

13 korda olen ma seisnud Riigikogu kõnepuldis pisikese palvega: lahendage mõne tuhande narvaka jaoks üks väike probleem. 13 korda on koalitsioonisaadikud otsinud võimalust öelda ei.

Te ju sülitate nende inimeste peale, kes on elanud teie kõrval siin sadu aastaid. Kes on kuulunud venelaskonda siis, kui me palusime, et jätke venekeelne haridus kasvõi gümnaasiumis alles?

Aga meil oli siiski õigus. Me tegime Narvas täppisteaduste kooli, mille eksamitulemus oli 20% kõrgem Eesti keskmisest – sellepärast, et lapsed saavad matemaatikat õppida emakeeles.

Ei ole mitte mingit sallivust meie ühiskonnas. Mul on õudne mõelda, kui siia tulevad uued, hoopis teise usu ja kultuuriga, hoopis teise näo ja taustaga inimesed.

Jumal, hoia Eestit!

KESKMÕTE: Te ju sülitate inimeste peale, kes elavad teie kõrval siin sadu aastaid. Kes on kuulanud venelaskonda siis, kui me palusime, et jätke venekeelne haridus kasvõi gümnaasiumis alles?

MIHHAIL STALNUHHIN,

narvakas

Jaga |