Euroopa Liit tuleb külla. Kelle raha eest?

ALLAN ALAKÜLA,      16. mai 2001


Arvamusuurijad on tuvastanud seose Eesti valitsuse ja Euroopa Liidu maine languse vahel. Sama huvitav on aga tähele panna, et euroliidu maine on eestlaste silmis langenud pöördvõrdeliselt europropagandaks mineva rahahulga suurenemisega.

Europropaganda vahendite suurusjärgu määramine kipub olema veel keerulisem kui oli Lääne kremnoloogidele N Liidu kaitsekulude hindamise ülesanne. Suur osa kuludest on peidetud muude eelarveridade alla, suurem osa ei kajastu Eesti riigieelarves üldse ning europropagandaks loodud institutsioonidel pole enestelgi ülevaadet, kui palju kokku eurokihutustööle Eestis tegelikult kulutatakse.

Mis on ELIS ja ELKDE?

2001. aasta riigieelarvest läks otse europropagandaks 1,9 miljonit mittetulundusühendustele ja 1,5 miljonit Euroopa Liidu infosekretariaadile (ELIS). Peale selle on riigikantseleil tänavu leping Soome Välisministeeriumiga teavitustöö edendamiseks (lepingu rahalist mahtu pole avaldatud).
Oma europropaganda programm on Eesti Pangal. Lahti kirjutamata eelarve raames tegeleb aga nn euroteavitusega tegelikult suurem osa keskasutustest, maavalitsustest ja riiklikest õppeasutustest. Kas tahtlikult (kogu propagandasumma hajutamiseks) või saamatusest (so haldussuutmatus) pole avaliku sektori eelarvetes europropagandale minev raha hulk teada ka Eesti riigi kesksele europropaganda asutusele.

Eesti riigi europropaganda tulejõud on siiski ca kaks korda väiksem Euroopa Liidu omast.
Euroopa Liidu Komisjoni Delegatsiooni Eestis (ELKDE) teavitustöö eelarve on viimastel aastatel olnud ca 400 000 eurot s.o 6,3 miljonit krooni. Mullu novembris alanud ja tänavu augustis lõppeval arvestusperioodil oli ELKDE teavitustöö eelarve 325 000 eurot (5,1 miljonit krooni). Järgmisel perioodil suureneb see summa ca viiendiku võrra.
Sellest rahast elab ELKDE euroinfokeskus Roosikrantsi tänaval (eelarve 2,6 miljonit), toetatakse teisi infopunkte, maakondlikke europäevi, seminaride viktoriine jmt. PR-lepingu Komisjoni Delegatsiooniga on võitnud suhtekorraldusfirma Ots&Partnerid.

Meediaprojektid.

Meediaprojektideks ehk põhiliselt otse ajalehtedele läheb ELKDE-lt praegusel arvestusperioodil 2,66 miljonit. Ainus juhtkirjaliselt eurovastane leht Äripäev saab esmakordselt 4 eurolehekülje eest 300 000 krooni, venekeelne suurim leht Estonia aga oma nelja vahelehe eest 211 tuhat krooni. ETV populaarne teleseriaal Õnne 13 sai lepingu 80 tuhandele kroonile, kuid tehing katkes pärast kahe kolmandiku väljamaksmist (Teet Kallase loodud eurovoliniku kuju osutus ebasobivaks).
Samast ELKDE meediaeelarvest läks 70 000 krooni iga-aastaseks auhinnaks parima euroteemalise kirjutise eest - viimasel auhinnasõidul Inglismaal käis Lennart Meri lemmikajakirjanik Arved Breidaks Võrumaalt.
Eesti riigilt ja PHARE-lt on saanud 1999-2000. aastal raha Postimees, Eesti Päevaleht (8 vahelehte) ja Maaleht (euroeri). Ajakiri Eesti Naine sai samuti raha euroeri väljaandmiseks. Eesti riigi ja PHARE raha eest on avalik-õiguslikus Vikerraadios toetatud 37 eurosaate ning 3 avaliku raadioõhtu "Siin Euroopa" läbiviimist. Kuku raadiole maksti 34 saate "Euromääraja" tegemiseks.
ETV-s oli 10-osaline eurosari Noored eurooplased eesti keeles (korrati viis korda venekeelsete subtiitritega). TV3 Kuldvillakule maksti Rootsi abiprogrammist euroküsimuste lisamise eest.
PHARE programmist tuli neisse meediaprojektidesse kokku 850 tuhat krooni. Oma osa pidi mõistagi panema ka Eesti riik.

Europropagandistid eesotsas praeguse presidendi Lennart Meri ja tema favoriitkandidaadi Peeter Tulvistega (Mittetulundusühingu Eesti Euroopa Liikumine juht) kurdavad, et meie ajakirjandus on eurovastane. ELIS-e juhataja Hannes Rumm on mingile uuringule viidates täpsustanud, et koguni 80 protsenti ajakirjanduses avaldatud euroinfost on Euroopa Liidu suhtes kriitiline ja ainult kümnendik positiivne.
Kas või eeltoodud müüdava meedia massi vaadates tundub, et viimases väites on midagi viltu. Nende lehtede arvamuskülgi lehitsedes domineerivad seal aga Enn Soosaare stiilis tuimad EL-i (ja/või NATO) möödapääsmatuse heietused. Miks küll?
Pealegi, uudised peaks olema ju uudised, erapooletud ja ausad, nagu meil on kombeks poliitikatki kajastada! Või on nii, et Eesti poliitikauudiseid oskab meie ajakirjandus toota erapooletult (vähemalt ajakirjanduse omanike organisatsioonid ja ka kuni viimase ajani EPLis töötanud Rumm ise on ju nii kõikse aeg kinnitanud), eurouudistes lööb aga mingil arusaamatul põhjusel sisse negatiivne kallutatus?
Väites, et 80% meedias avaldatud euroinfost on eurovastane, tuleks öelda ka, et Eesti meedia pole ära seeditud propagandamiljonite eest tellijale soovitavat teenust osutanud. Vabale ajakirjandusele on selline väide kindlasti väga meeltmööda - saab öelda, näete, võtsime raha, aga meie sisu on vaba! Tegelikult on asi mõistagi selles, et nii nagu pool rahvast ei usalda õukondliku meedia poliitikakäsitlust, nii jookseb nagu hane selga vesi tühja ka samade kanalite kaudu pakutav europropaganda.

Kolmas sektor.

Propagandaraha laialivoolu märkmisväärseks renniks on kolmas sektor. Tänavu 29. jaanuaril välja kuulutatud Riigikantselei ja Avatud Eesti Fondi euroteavitusprojektide konkursi tähtajaks 1. märtsiks (so ühe kuuga) laekus taotlusi 89-lt (!) MTÜ-lt. 2,5 miljonit krooni jagati 39 mittetulundusühingu vahel.
Kodanikualgatuse korras tekkinud mittetulundusühing Eesti Euroopa Liikumine, mille liidriks on valitud võimupartei presidendikandidaat ja tegevjuhiks on välisministri parteikaaslane, on omaette naljanumber. Nemad said nelja projektiga konkurentsitult suurima tüki - 260 000 krooni. Ühendus Eurodesintegraator (Kalle Kulbok) sai kahe projektiga 132 000 krooni ja Liikumine Ei Euroopa Liidule (Uno Silberg) 120 000 krooni.
Eesti Ringhäälingute Liit sai 79 000 ja avalikkusele päris tundmatule mittetulundusühingule Team Europe Estonia anti kahe projekti peale (Euroopa Liit tuleb külla, Vastus: Euroopa Liit) lahkelt 160 000 krooni.
Mõistagi on toetusesaajate hulgas Isamaaliiduga samas majas resideeruv Jaan Tõnissoni Instituut (80 000) ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (76 000). Viimane raha on antud MTÜ-dele kahepäevase euroseminari korraldamiseks, kus ainsateks esinejateks eurointegratsioonibüroo, ELIS-e, välisministeerium, ELKD jmt institutsioonide esindajad, kes ise otseselt seda raha just selliste ürituste korraldamiseks jagavad.

Eurovisioon.

Kas laupäevasel Eurovisiooni lauluvõistlusel Kopenhaagenis osalemine oli europropaganda? Jaatavalt vastates tuleks ka kõik selle projektiga seotud ETV kulud europropaganda kulude lahtrisse kanda. Päris otse rakendati aga eelmisel kolmapäeval europropaganda vankri ette mullune eurolaulik Eda-Ines Etti ja karjalaste kobe vokaal-instrumentaalansambel Värttina.
Välisministeeriumi esiku katusel Euroopa päeva puhul tehtud kontsert oli publikule tasuta. Kuigi korraldamisega oli ametis eelmainitud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine, oli kontserdil üleval ka selle Soome sõsarühenduse plagu. Liikluse sulgemine, lavatehnika ja lõppeks kas või esinejate honorar teeb kokku tõsise summa. Kui Kristiina Ojulandi ja majaperemehe T.H. Ilvese katuselt alla kraaksutud loosungid välja arvata, oli tegu vähemalt korraliku vaba aja üritusega.

Europropagandaks minevate kulude liike on aga teisigi. Kes jõuaks kokku lugeda ELi poolt välja tehtud sõite Brüsselisse (jt pealinnadesse) ja sealsete spetside propagandavisiitide kulusid siin. Näiteks laienemisvolinik Verheugen käib Tallinnas seletamas, miks eestlased peaks EL-i tahtma. Isegi kui tema lõunad ja öömaja maksab EL, siis kas või liikluse sulgemise jmt kulu kanname ikka meie ja loomulikult ei kajastu see politsei eurokuludes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)