Poliitika käigu kaasas ühiskonnas toimuvate muutustega

 Vabariigi Valimiskomisjon jaotas hiljuti Riigikogu valimiste mandaadid. Suurimas valimisringkonnas läheb jagamisele 14, väikseimas ainult viis mandaati. Sellest tulenevalt seatakse neis üles ka väga erineval arvul kandidaate. Näiteks 2011. aastal oli suurimas ringkonnas üles seatud 99, väikseimas 45 kandidaati. Ühes kandideeris ühele kohale seitse, teises üheksa inimest. Seega sai väikseimas ringkonnas valida poole väiksema arvu kandidaatide hulgast, aga konkurents ühele kohale oli suurem.

 Ringkondade erinev suurus ja erinev valimisaktiivsus annab tulemuste väljaselgitamisel omakorda ka erineva kaalu valijate häältele. Nii pidi 2011. aastal ringkonnamandaadi saamiseks koguma Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas 6462, aga Ida-Virumaal ainult 4670 häält. See seadis ühest küljest ebavõrdsesse olukorda kandidaadid, kuid tähendab teisest küljest ka seda, et mida kõrgem on ringkonnas valimisaktiivsus, seda väiksemat kaalu omab iga üksiku valija hääl.

 Kahjuks ei ole seni erakondade poolt valimisringkondade osas välja käidud lubadused neid probleeme adresseerinud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab jagada edaspidi kõik mandaadid ringkondades ja Vabaerakond luua juurde veel eraldi Välis-Eesti valimisringkonna, aga kumbki neist nö. uutest tulijatest ei ole tõstatanud küsimust, kas valijaskonna killustamine erinevate valimisringkondade vahel on meie tänapäeva oludes enam üldse otstarbekas ja põhjendatud.

 100 aastat tagasi, kui inimesed elasid suhteliselt paikselt ja infot laiemalt toimuva kohta hangiti peamiselt kohalikust ajalehest, võis parlamendi käsitlemine maapäevana olla täiesti mõistlik, aga vahepeal oleme jõudnud infoühiskonda, kus ka inimesed on palju mobiilsemad.

Poliitiline süsteem peaks kaasas käima nende ühiskonna arengus toimunud muutustega, mis kahtlemata jätkuvad, mitte neid ignoreerima. Seda enam, et muudatusi valimisringkondade osas tuleb teha nii või teisiti.

 Statistikaameti paari aastaeest valminud prognoosi kohaselt kaotab 10 maakonda aastaks 2040 enam kui veerandi, mõni neist isegi ligi kolmandiku oma tollasest elanikkonnast. See tähendab, et praegusel moel jätkates tuleb jaotada iga nelja aasta järel ümber ringkondades jagatavate mandaatide arve ning hakata väiksemaid ringkondi lõpuks kokku liitma. Kogu see tegevus on vältimatu, aga ei kõrvalda ülalpooltoodud probleeme.

 Ainus viis kõigi valijate häältele Riigikogu valimistel võrdse kaalu, kõigile kandidaatidele võrdsete võimaluste ja valijatele maksimaalselt laia valiku andmiseks on üleminek ühele üleriigilisele valimisringkonnale. Eesti on ülimalt väike riik, ja sellega võiks arvestada ka meie valimissüsteemi ning laiemalt kogu poliitilise süsteemi kujundamisel.

ANDRES LAIAPEA, MTÜ Radikaaldemokraadid juhatuse liigeP

Jaga |