Valitsus jätkab julgete uuendustega

Paigalseisuvalitsusele järgnenud valitsusliidu tegevus on tekitanud laiapõhjalist diskussiooni ning on loomulik, et eelneva stagnatsiooni valguses tundub iga reform suure sammuna. Olen veendunud, et ettevõetud käigud on vajalikud Eesti elu edendamiseks.

Valitsuse suuremad uuendused

On loomulik, et majandus- ja taristuministrina keskendun ennekõike valitsuse tegevusele majanduse elavdamisel. Pole saladus, et Eesti majandus on pikalt olnud seisakus. Aastaid puudusid ideed majanduse käivitamiseks. Uus valitsus näeb majanduse elavdamist olulisima ülesandena, ning seda tuleb alustada üksikisiku tasandilt. Sellest põhimõttest on kantud ka algatatud maksureform, mille tulemusena jäetakse madalamat ja keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte. See raha läheb omakorda tagasi ringlusse, elavdades seeläbi meie majandust.

Täpsustatud andmetel võidavad maksureformist igakuiselt kuni 64 eurot kõik inimesed, kelle sissetulek on alla 1200 euro kuus. Tegemist on sissetulekute hüppelise kasvuga. Kuid maksureformist ei võida mitte ainult kuni 1200-eurose kuupalgaga inimesed. Sellest võidavad kõik, kelle sissetulek on alla 1776 euro. Inimesi, kes teenivad sellest summast väiksemat kuupalka, on Eestis aga väga palju, hinnanguliselt ligikaudu 86% kõigist töölkäijaist.

Tulumaksuvaba miinimumi kasvatamine 500 euroni tuleb kasuks ka nendele pensionäridele, kellel ennem osa pensionist maksu alla läks. Tegemist on omamoodi pensionikasvuga, mis aitab pensionäridel paremini ära elada. Pensionitest rääkides ei tohi jätta mainimata ka uue valitsuse otsust edaspidi võrdsustada üks tööaasta ühe pensionistaažiaastaga. See loob tulevikus kindlasti solidaarsema ühiskonna ning saadab riigi poolt välja sõnumi, et riigi jaoks on tähtis iga inimene.

Mida oodata Majandusministeeriumilt?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suurimaks algatatud projektiks saab pidada otsust vabastada maakondlikud bussiliinid 2018. aastast piletitasust, suurendades seeläbi maapiirkondade inimeste võimalusi. Selle nimel, et tasuta ühistransport rakenduks, teevad tööd nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kohalikud ühistranspordikeskused kui ka Maanteeamet.

Vajadus tasuta ühistranspordi järele on minu hinnangul suur. Täna on maal elavate inimeste ees olukord, kus töölejõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt „maha sõita“. Olgu selleks kuluks siis kütus oma autole või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maalelamise kulukust.

Teise suure algatusena tõstaksin lauale valitsuse plaani kehtestada veoautodele teekasutustasu. Minu jaoks on olnud täiesti arusaamatu, miks Eesti on tahtnud olla Euroopa viimane mohikaanlane ja pole seesugust maksu veel kehtestanud. Kui Eestisse registreeritud vedajad maksavad juba täna raskeveokimaksu, siis välisettevõtted seda tasuma ei pea. Seega peavad Eesti raskeveokid rahvusvahelisi sõite tehes ülal teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti teedesse raha ei panusta. Valitsusel on plaanis hakata alates 2018. aastast maksustama kõikide Eesti teid kasutavate raskeveokite teekasutust. Sellist ideed on varem toetanud ka transpordiettevõtted, ja see on muudatus, mille me kindlasti teoks teeme.

Majandusministrina teeb mulle rõõmu, et oleme edukalt suutnud mandri ja suursaarte vahelistele liinidele tuua esimesed kaks uut parvlaeva, ning loodan, et lähikuudel tulevad ka järgmised. „Praamisaaga“ on kestnud liialt kaua, ning nüüd on rõõm näha, et seda ümbritsenud segadus on taandumas.

Dogmade kaotamine

Värske valitsus julgeb algatada muudatusi, mis Reformierakonna juhtimise ajal olid välistatud ning maha vaikiti. Kui Majandusministeeriumi haldusalas oli üheks selliseks juba mainitud veoautode teekasutustasu kehtestamine, siis valitsuses laiemalt leiab selliseid ideid mitmeid.

Näiteks on Eesti senikehtiv ettevõtete tulumaksu süsteem andnud neile firmadele, kelle emafirmad asuvad välismaal, täiesti legaalse võimaluse viia Eestis teenitud kasum maksuvabalt välja. Keskerakond on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele ebanormaalsele olukorrale ning nüüd on rõõm tõdeda, et uus valitsus on selles osas konkreetseid samme astumas. Nimelt on valitsus tööplaani võtnud kava, mille järgi rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarettevõtete poolt liialt suur emafirmadele laenamine maksustatakse.

Kui rääkida dogmade kaotamisest, siis on valitsus deklareerinud, et suuremate infrastruktuuri- ja elamumajandusprojektide tegemiseks on riik valmis lähiaastail võtma laenu. Olen veendunud, et laenuraha toel teostatavad suured infrastruktuuriprojektid aitavad majandust elavdada.

Siinkohal on heaks näiteks valitsuse koostöö pealinnaga, millest võib saada üks Eesti majanduse mootoreid. Viimastel aastatel pole riigi ja Tallinna vahel erilist sünergiat olnud, kuid uus valitsus on asunud olukorda muutma. Esimese ühisprojektina kavatseme ellu viia Linnahalli renoveerimise ja ümberehitamise, muutes selle nüüdisaegseks konverentsiturismi keskuseks.

Eesmärk on elavdada Eesti elu

Uus kolmikliit on oma seniste sammudega tõestanud, et väärtustatakse kõiki inimesi, ning seda ka väljaspool pealinna. Kui 2017. aastal tuleb enamasti jätkata varasema valitsuse poolt kokku pandud eelarvega ja suuremad muudatused jõuavad tänavu eeskätt põllumeeste, õpetajate ja majutusettevõtjateni, siis järgmisel aastal on kavas veel enam positiivseid muudatusi, mis aitavad Eesti elu edasi arendada.

.

KADRI SIMSON,

majandus- ja taristuminister,

Eesti Keskerakonna aseesimees

Jaga |