Jah-kampaania viib suuremad parteid väljapääsmatusse olukorda

MARTIN HELME,      09. juuli 2003


Parlamendiparteide kiivalt ühekülgne lähenemine liitumisele Euroopa Liiduga võib valusasti kätte maksta. EMORi viimased andmed kõnelevad, et aasta algusest on vastuseis liitumisele stabiilselt tõusnud ja liitumist toetavate inimeste hulk langenud, lähenedes varsti vahekorrale 50%:50%.
Kui 14. septembril hääletavad eestlased liitumise maha, on kõik suuremad parteid seadnud ennast väljapääsmatusse olukorda. Lisaks polariseerumisele ühiskonnas tervikuna on kõikides suuremates erakondades välja kujunenud eurovastane tiib, ulatudes poolte liikmeteni Keskerakonnas ja veerandini Reformierakonnas.
Parteide kava jah-kampaanias kaasa lüüa tõestab, kui võõrandunud on poliitikud valijatest ja partei lihtliikmetest. Uurimiskeskuse Vaba Euroopa hinnangul toob ligi poole valijaskonna järjekindel eiramine kaasa rahulolematuse ühiskonnas ning sotsiaalse ebastabiilsuse kasvu. Rahva ning eliidi vaheline kuristik süveneb edasi.
Ainsana on seesmist arutelu liidustumise teemal alustanud Keskerakond. Üks põhjus on, et keskerakondlaste hulgas on eurovastaseid kõige rohkem. Samas mõistab juhtkond, et jah-otsuse jõuga läbisurumine toob kaasa tõsise käärimise rohujuure tasandil. See on ka suurepärane ninanips neile, kes armastavad Keskerakonda süüdistada väheses demokraatias. Nüüd selgub ootamatult, et just Keskerakond on alustanud debatti partei seisukoha kujundamiseks. Näiteks avatust ja uut poliitikat kuulutav Res Publica teatas kahe miljoni kulutamisest jah-kampaaniaks ilma igasuguse sisearuteluta.
Paljud poliitikud on sidunud oma karjääri Eesti liitumisega ELiga. Mis juhtub, kui rahvas liitumise tagasi lükkab? Kas nende parteide juhtkonnad, kes liitumist jäägitult pooldasid, astuvad tagasi in corpore? Kui mitmel Eesti poliitikul või parteil on plaan B puhuks, kui Eesti ei liitu? Mida ütlevad poliitikud, kes viimased kuus-seitse aastat on korrutanud mantrat, mille järgi liitumine on möödapääsmatu?
Küsitlused näitavad, et rahvas arvab risti vastupidi. Isegi kui juriidiliselt võib vaielda, pole sisuliselt võimalik edasi tegutseda parlamendil, kus pole ühtegi eurovastast, samas kui pool rahvast seda on!
Nendele küsimustele pole vastuseid. Suuremad parteid isegi ei mõtle selles suunas. Või loodetakse, et nn must stsenaarium ei leia aset?
Forsseeritud liitumine ELiga ei ole Eestile kasulik. Sügisesel referendumil peaksime ütlema "ei". Vähim, mis me "ei"-ga saame, on liitumislepingu ümbertegemine meie kasuks Iiri mudeli järgi. Parim, mis me saame, on liitumise edasilükkumine, kuni selgub, kuidas hakkab EL tööle uue föderatiivse konstitutsiooni järgi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)