Leedo läks ja viis mere minema…

Nii on Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjad kurtnud väga tõsiste tagajärgede üle, mis ebaregulaarse praamiliikluse pärast on tekkinud. Tooraine ei pääse saartele ja kaubad mandrile ning edasi välismaale. Eks nii mõnelegi ettevõtjale ja saareelanikule ongi juba jäänud mulje välismaal elamisest, sest kojuminekut on võinud võrrelda pikema ettevõtmisena. Madalat veetaset trotsinud “Harilaid” sai viimaks enda kõrvale vähemalt sõsarlaeva “Kõrgelaid”, mida ettevõtjad palusid liinile juba tükk aega, kuid mille vajalikkuses riiklik operaator väga veendunud polnud.

Läänemaal sündinud ja üles kasvanud, osaliselt saare verd inimesena on mul kahju vaadata vintsutusi, mis suursaarte elanikele ja külalistele on tekitatud. Madal veeseis, mis pani praamid seisma, tulenes küll tuulest, mitte poliitikutest, kuid Tuulelaevade asendamine TS Laevadega on küll juba maisem otsus.

Tegelikult on merevee seis vaid kirsiks mõrul tordil seoses algusest peale kiiva kiskunud praamiliikluse muutmisega, mille jäljed ulatuvad Tallinna Sadama endiste juhtide ja võimupoliitikute korruptsioonini ning teadaolevalt maailma kallimate sidruniteni ehk nelja miljoni euroni, mida Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo tema enda väidete järgi pidi poliitilise toetuse eest maksma.

Mitme valitsuse ja ministri näol reaalsuseks saanud idee, et Leedolt praamiliikluse äravõtmine riigi kätesse hoiab raha kokku, jäigi vaid ilusaks mõtteks paberil. Sisuliselt on asi ära vussitud ning hetkel on lisaks teenuse halvenemisele muutunud ka rahaline kokkuhoid järjest kaugemaks. Kuigi 1. oktoobril pidid uued laevad liinil olema, pole need veel siiapoole liikuma hakanudki, ning inimesi veavad ikka Leedo laevad, mille eest uus operaator TS Laevad heldelt tasub. Vägagi võimalik, et ka uuel aastal ei ole rahvusmustris uued praamid tööd alustamas.

Küll aga saab loodetavasti selleks ajaks TS Laevade teenindus, piletimüük ja kommunikatsioon lapsekingadest välja, ning suursaarte elanikud ja ettevõtjad suudavad otsustajate ebakompetentsust veel taluda. Kindlasti on aga vajalikud otsused ja tegevused, mis kindlustaksid selle, et pikemalt püsiv madal veetase ei suretaks meie saari välja. Laevateed on vaja üle vaadata ja süvendada, ning kuigi tööde maksumus osutub kahtlemata suureks, võib seda lugeda kompensatsiooniks kahjude ja ebamugavuste eest, mida tagatoapoliitika on tekitanud. Mis puudutab aga mingit poliitilist vastutust seoses parvlaevadega või vabandustki, siis seda loota ei tasu.

Tõenäolisem on, et enne valmib Saaremaa sild, kui mõni võimupoliitik praamiskandaali pärast tagasi astub.

TÕNIS MÖLDER, Tallinna Pirita linnaosa vanem

[fotoallkiri] LÕPUTU OOTUS: Lisaks uute parvlaevade pikaleveninud ootusele on merevee madalseis ja riigi suutmatus korraldada laevaliiklust pannud suursaarte ettevõtjad ja tavareisijad väga raskesse olukorda. Fotol autode järjekord „Muhumaa“ pardale Virtsu–Kuivastu liinil. Tänaseks mõõdab „Muhumaa“ laineid juba Saksamaal. raskesse olukorda. Fotol autode järjekord „Muhumaa“ pardale Virtsu–Kuivastu liinil. Tänaseks mõõdab „Muhumaa“ laineid juba Saksamaal.

Jaga |