VASTUKAJA: mets ei kuulu meitele!

Meenub, kuidas taasiseseisvunud Eestis hakkasid leidlikumad ajud kohe tööle selles suunas, kuidas raha rohkem ja kergema vaevaga enda kukrusse saada. Nii kaotati ära spekulantide ja riisujate vihavaenlane SORVVO (sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise osakond). See oli ENSV õiguskaitsesüsteemides väga hea tasemega ja kõrgeltharitud spetsialistide kaadriga, ainult majanduskuritegusid ennetav ja toimepandud kuritegusid menetlev ametkond.

Miks nii otsustaval ja riigile väga raskel ajal määrati riigile kõige strateegilisemaid ametkondi juhtima selleks mitte pädevad, ne id valdkondi mitte tundvad ametnikud?

Esimene siseminister taasiseseisvunud Eestis ei omanud isegi keskharidust ega mitte mingisuguseid teadmisi ega kogemusi siseministeeriumi töö juhtimiseks. Seda kasutasid osavasti ära need, kes teda nõustasid. Nii likvideeritigi laitmatult töötanud SORVVO ning kogu endine kindlalt ja veatult töötanud siseministeeriumi allasutuste võrk. Algasid erastamine, ärastamine, vargused. Rahva ühisvara muudeti isiklikuks rikkuseks. Kas me kunagi saame ka adekvaatseid ja ausaid vastuseid küsimustele, miks niimoodi tehti?

Hästi on meeles, kuidas tollasel Võidu väljakul uus siseminister praalis: "Me lõime täiesti uue näoga politsei!" Kas ta ise ka teadis, millise politsei nad lõid? See politsei ei ole tänaseni korralikult tööle hakanud. Selleks on seadusedki niimoodi välja antud, et õiguskaitseorganites ei olegi kehtestatud mingisuguseid tähtaegu, mis ajaks tuleks amenikel esitatud materjalide suhtes seisukoht võtta ja lahendus anda.

Miks ei kõlvanud uurimisbüroo peadirektoriks aus ja suurte töökogemustega teeneline jurist Endel Mauer? Miks eelistati sellele kohale okupatsiooniajal kohtunikuna töötanud ja represseerimistest osa võtnud ametnikku? Miks määrati kapo peadirektoriks miilitsaametnik, kelle töötamisel Viru hotellis polnud just positiivset kuulsust? Miks määrati Harju prefektiks keemikuharidusega, juriidiliselt täiesti võhik Herman Simm? Kohutav on tagantjärele mõelda, kuidas see prefektuur töötas. Politseiametis aga loodi igasuguseid kõrgepalgalisi ametikohti. Isegi juristi ametikoht! Tule taevas appi! Kas kõrgetel politseiametnikel on selline haridus, et neile on veel eraldi juristi vaja?

Kuidas tundsid ennast ausad ja mõtlemisvõimelised eestimaalased, kes kuulsid meediast, kuidas 20 aasta möödumisele Mart Laari esimese valitsuse moodustamisest tähelepanu pöörati, teda ülistati ja kiideti?

1994.a. juuli lõpus ja augustis algas välismaiste jahimeestega sokujaht, mis kestis nädalapäevad piirkonnas, kus olid suured metskitsekarjad. Kohalikud elanikud olid neid loomi talviti söötnud lehisvihtade, õunte ja juurviljaga. Rahvas oli harjunud neid loomi tihti nägema karjaviisi graatsiliselt kõndimas. Nädalapäevad kestsid paugutamised ja jahilärm. Peeti nagu sõda. Seejärel ei ole sellekandi elanikud enam oma elukoha piirkonnas ühtegi metskitse näinud. Välismaalased nottisid maha kõik loomad oma moodsatest kaugmaa-laskevõimega ja optiliste sihikutega jahirelvadest. Rahvas arutles veel kaua, et kes sellised tapatalgud korraldas ja milleks oli vaja kõik loomad hävitada? Kellele läks see raha, mille nimel seda kõike korraldati?

Nüüd aga loeme Kesknädalast, et seaduseloojad sepitsevad uusi seadusi, mis annaks välismaalastele õigused kogu Eesti territooriumil metsloomadele selliseid tapatalge korraldada.

Kas see riik peab veel niikaua vastu, et ükskord seda hakkaksid juhtima ja seadusi looma ametnikud, kes teeniksid oma rahva huve ja turvalisust?

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |