13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tänu Kesknädalale võttis leinalippude teema üles ka Turun Sanomat?20. juuli 200513. juulil tõstatas Kesknädal küsimuse, miks Eesti leinab langetatud lippude ja kaastundetelegrammidega üksnes Euroopas terroristide käe läbi hukkunuid. Eesti ametivõimud pole mingil viisil reageerinud Iraagi tsiviilohvritele. Viimase poole aastaga on seal hukkunud üle 8000 inimese. Tsunami surmas Lõuna-Aasias üle 200 000 inimese, ent nemadki pole meie ametivõimudele eriti korda läinud. Kaks päeva hiljem, 15. juulil tõstatas ajalehe Turun Sanomat artiklis "Miks ei langetata lippe Iraagis hukkunute mäletuseks" sama küsimuse ajakirjanik Jussi Orell. Soome siseministeerium soovitas valitsusasutustel 14. juunil langetada leina märgiks lipud poolde vardasse ja mälestada Londoni terrorirünnakus hukkunuid kaheminutilise leinaseisakuga. Nii ka tehti. Ent küsimused jäid ning Jussi Orell intervjueeris Soome peaministri Matti Vanhaneni erinõunikku Timo Lanineni. Avaldame intervjuu lühendatult. Leinaseisak ja lippude langetamine Londonis hukkunute mälestamiseks on mõistetavad. Kuid miks ei mälestata samamoodi näiteks Iraagi pea igapäevastes pommirünnakutes või iisraellaste ja palestiinlaste vahelistes rahutustes hukkunuid? Kui mõeldakse Madridi ja Londoni pommirünnakuid või Rootsi välisministri Anna Lindhi mõrva, siis on tegemist Euroopa Liidu ühise suhtumisega. Londoni juhtumi puhul on oluline seegi, et Suurbritannia on liidu eesistujamaa. Seetõttu tegi Austria ettepaneku solidaarsuse märgiks ja leina tähistamiseks lipud langetada. Kas poleks seegi solidaarsuse märk, kui lipud langetatakse mitte üksnes Euroopa riikide kodanike mälestamiseks? Ameerika Ühendriikides korraldati leinalippudega tseremoonia ning leinaseisak 2001. aasta 11. septembri terroriohvrite mälestamiseks. Kas sama loogika kohaselt ei võiks mälestada ka mujal maailmas toimunud katastroofide ohvreid? Need on head küsimused. Kui mõelda, kui palju lapsi sureb maailmas iga päev nälga, oleks leinalippude langetamiseks põhjust tihedaminigi. Kas leinatoimingute korraldamist mõjutab soomlaste sattumine katastroofidesse? Mingit üleüldist reeglit pole, kuid Estonia hukk on hea eeskuju. Siis langetati lipud, kuigi soomlasi kuigi palju ei hukkunudki. Suurem osa surnutest olid teiste maade kodanikud. Kuidas soomlased reageerisid seekordsele lippude langetamise ettepanekule? Sõnum ei jõudnud ehk kuigi hästi pärale. See on arusaadav, sest on juulikuu keskpaik ning paljud inimesed on puhkusel. Viimati muudetud: 20.07.2005
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
