Puudub läbimõeldud kultuuripoliitika

Õilme Trisberg,      22. mai 2002


Laulvat revolutsiooni teha vehkinud ja maailmaga tormiliselt kontakteerunud uusametnikest haritlastel lihtsalt ei ole jätkunud aega selle üle mõelda, millisena tahetakse näha homse Eestimaa vaimsust. Niisugust olukorda võib nimetada läbimõeldud kultuurpoliitika puudumiseks. Kõigepealt on vaja ikka otsustada ja hoida talupojakultuuri. Kes meid siis toidab?
Visamad on taluinimesed, need, kes on meie olukorras suutnud põldude ja metsade keskel veel püsima jääda. Talunduse edasine käekäik sõltub aga kindlalt riiklikust kultuuripoliitikast.
Praeguse äripoliitika mentaliteediga eiratakse kõige kergekäelisemalt laste kultuuri vajadusi. Lastevanemate rahakott pole ju põhjatu. Minge lastega mänguasjade poodi - lastekultuuri olulisse templisse - kui palju maksab mänguasi, mis homme võib olla juba lagunenud? Riik peaks väljendama oma seisukohta intelligentsi püsimajäämise asjus. Rahvuskultuuri sool on ilma maitseta. Kes on võimelised viima Eesti vaimsust kooskõlasse oma rahvaga? Musta pesu pesemisega me küll kultuurist ja arukusest kõnelda ei saa.
Praegusel rahvakihil on säilinud nõrgad identiteedi riismed. Igal pool kõneldakse ja lauldakse juba inglise keeles - aga meie eesti keel?
Veel hoitakse elus laulupeo traditsiooni, kus praegu veel lauldakse eesti keeles. Kultuur, meile omane seegi, jumal tänatud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)