Kodurahufoorum keskendus noortele

Ivi Proos: vene noored väärtustavad koostööd eestlastega

„Tõeliselt hea, et on olemas selline arvamuste vahetamise koht nagu kodurahufoorum. Tunnustan igati Tallinna selle eest,“ alustas noorte kindlusetundest kõnelnud sotsioloog Proos. Tema sõnul on Eestis elavad eesti rahvusest ja teistest rahvustest noored palju sarnasemad, kui oleme harjunud arvama. Uuringud on välja selgitanud, et nende kindlustunne tuleviku suhtes on ühesugune seetõttu, et nad on kasvanud üles samades ühiskondlikes oludes. Vanemate mitte-eestlaste kindlustunne on märksa väiksem kui eestlastel.

„Huvitav, et kõige kindlamini tunnevad end need muulastest noored, kel on häid sõpru ja tuttavaid eestlaste seas,“ märkis Proos. „Kui inimesel on negatiivne kogemus vähese keeleoskuse tõttu, siis tema kindlusetus suureneb, ja vastupidi. Nii kodakondsuse olemasolu kui ka hea keeleoskus tõstavad kindlustunnet,“ lisas ta.

Proos rõhutas vajadust kaasata noori venelasi kolmanda sektori tegevusse. „ Hetkel valitseb ideedepuudus, kuidas noored panna ühiselt tegutsema; samas vene noored väärtustavad koostööd eestlastega väga,“ sõnas sotsioloog.

Anu Toots: subkultuuride vastandamist tuleks vältida

Tallinna Ülikooli professor Anu Toots tundis muret, et Eestis pööratakse vähe tähelepanu subkultuuridele. Neist kõneldes tuleks tema arvates vältida vastandamist. „Võim eelistab riigis näha pigem üht kultuuri, kuid multikultuursus peab siiski jõudma reaalsusesse,“ sõnas ta.

Tootsi arvates peab valitsus mõtlema, kuidas noortes rohkem usaldust äratada, ja arvestama seejuures, et isamaalisi hoiakuid ei saa jõuga peale suruda.

"Ei saa kedagi vägisi panna südamest armastama Eesti hümni. See on fakt, millega tuleb leppida, ja sellest ei saa teha Eesti Vabariigi järjepidevuse ja kestmajäämise võtmeküsimust," ütles Toots.
Vene ja eesti koolide õpilaste seas aastatel 1999–2005 läbi viidud uuringust selgus, et noorte usaldus valitsuse vastu oli kahanemas. Kõige enam olenesid hoiakud valitsuse sotsiaalsetest ja majanduslikest kohustustest. Kui 1999. aastal lootis 87% vene noortest selles osas valitsusele, siis 2005. aastaks oli see näitaja langenud 72 protsendini. Eesti koolides oli muutus väiksem – 78 protsendilt 75 protsendile.

Politoloog möönis, et vastavalt uurimistulemusele mõistab valimiste funktsiooni (esindusdemokraatia olemust) vaid 35% 9. klassi õpilastest. Tema hinnangul on meil valimised n-ö amerikaniseerumas ja seepärast on kooli kodanikuõpetusel oluline roll. Väidetavalt on  selgunud, et kodanikuõpetus annab juurde 10% teadmisi demokraatliku ühiskonna kohta.

"Targemad lapsed on kindlam tugi ühiskonnale. Seda näitab kasvõi fakt, et nõrgemate teadmistega õpilased on rohkem valmis Eestist lahkuma. Targemad lapsed toetavad demokraatiat tugevamini, nad on tolerantsemad, usaldavamad ja on enam valmis kandma kodanikurolli,“ arvas Toots.

Juhan Kivirähk: ajateenistus aitab integreeruda

Sotsioloog Juhan Kivirähk tutvustas oma uurimust Eesti noorte kaitsetahte kohta. 73% küsitletud eestimaalastest leiab, et Eesti peaks välisvaenlase rünnaku korral avaldama sõjalist vastupanu. Selle näitaja poolest sarnaneme muude Euroopa riikidega.

Uuringu „Noorte kaitsetahe“ tulemuste järgi jagab üldist arusaama, et Eesti peaks osutama relvastatud vastupanu, ühepalju nii eestlastest kui ka siin elavatest teistest rahvustest inimesi – 73%. Ühine kaitsetahe on üks osa riigis elavate eri rahvuste ühisest identiteedist, mis Kivirähki sõnul 2007. a. aprillisündmuste tõttu löögi sai – see väljendus dramaatilises usalduse languses Eesti riigi institutsioonide vastu.

Eesti kaitseks on ise valmis relva kätte võtma 90% kuni 30-aastastest eesti meestest  ja 62% teistest rahvustest samaealisi mehi. Ajateenistuses käinud mitte-eesti noormehed peavad kõige suuremaks väärtuseks mitte  militaarseid teadmisi ja oskusi, vaid .saadud sõprussuhteid, kujunenud meeskonnavaimu ja omandatud keeleoskust,  Kivirähki sõnul annab ajateenistuse läbimine ja reserviarvamine teistest rahvustest noormeestele ühe kindla rolli, mis kinnistab eestimaalaseks olemise identideeditunnet. „Ajateenistuse läbimine aitab kahtlemata ühiskonda integreeruda,“ möönis ta.

Lisaks võtsid foorumil sõna Tallinna Ülikooli esindajad Allan Puur (rahvastikuarengust) ja Marge Unt (noortest tööturul) ning venekeelse Delfi toimetaja Julia Tomberg.

Seekordne kodurahufoorum kulges konstruktiivses ja rahulikus õhkkonnas. Esinejad suutsid kuulajaskonda köita ja diskuteerima panna. Publiku asjalikke küsimusi kuulates ja teraselt huvitatud pilke nähes on ilmselge, et kodurahufoorumi on meil vaja.

INDREK VEISERIK, reporter

PILDIALLKIRJAD:

KAITSE KODUMAAD : Sotsioloog Juhan Kivirähk kõneleb noorte kaitsetahtest.

VAJA ÜHISTEGEVUST: Sotsioloog Ivi Proos sooviks näha enam eesti ja vene noorte vahelist koostööd.

SELGITAB: Politoloog Anu Toots jagab vene meediale oma seisukohti.

Jaga |