Kolmikliidu riigiröövid

25. jaanuar 2006


III

Koostanud Vello Pilt

Tulevik tõotas olla helge ja raharohke, sest raudtee võis suure vaheltkasuga näiteks idanaabritele edasi müüa …
Et see polnud väljamõeldis, selguski üsna pea, kui mängu tuli veel üks itaallane – Venemaal „suuräri" (loe: rahapesu) ajav Giovanni Sposato, kes lubas kohvritäied dollareid letti laduda …
Kuigi konkurendid (BRS ja RER) ootasid kohe-kohe oma võimalust saabuvat, ei andnud Rail Estonia ja nende siinsed mahitajad alla.
Mängu sekkus Isamaaliidu suurrahastaja Tallinna linnapea Jüri Mõis, kes koos oma lahutamatu kaaslase Meelis Laoga 27. märtsil salaja Londonisse ruttas. Enda sõnul tegi ta seda oma vana sõbra Hannes Tamjärve palvel, et äriplaani viimasel hetkel päästa.

Benderlik plaan
Plaan ise oli ostapbenderlik. 12. aprilli Postimees trükkis ära Kalle Muuli põhjaliku ülevaate pealkirjade all „Raudtee erastamist varjutab musta raha kahtlus" ja „Rail Estonia jüngrid lootsid suurt vaheltkasu". Tuntud ajakirjanik väitis, et meie raudteed Rail Estoniale sokutanud mehed lootsid saada hiiglasuurt vahendustasu.
„Eesti Raudtee erastamise konkursi 1,7 miljardi krooni suuruse pakkumisega võitnud Rail Estonia eestvedaja Anti Oidsalu lootis koos oma riigiametnikest abilistega teenida Eesti Raudtee müügilt 200–300 miljonit krooni vahendustasu. Oma kõrgelennuliste plaanide elluviimiseks kaasas endine Pakterminali juht Anti Oidsalu Eesti Raudtee nõukogu esimehe Ardo Ojasalu, Eesti Raudtee nõukogu liikme, riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori Eerik-Niiles Krossi, Hansapanga endise juhi Hannes Tamjärve ning advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär.
1,7 miljardit lubades mängiti üksnes blufi või, mis tõenäolisem, rahapesu peale. Lubajad ei soovinud raha teenida raudteeäriga, vaid üksnes raudtee müügi vahendamisega."
„Allilmas on 40–70 protsenti tavaline rahapesu taks," kirjutas Muuli, „ja siin kulusid Rail Estoniale marjaks ära toonase luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi sidemed.
On väidetud, et 1990. aastate esimesel poolel Eesti riigi esindajana Ameerika Ühendriikides töötanud Kross tutvus seal lauljatest vendade Toomas ja Tarmo Urbi hea tuttava Antonio Angottiga, kes mõisteti USAs süüdi rahapesus, kuid varjas seejärel end võimude eest.
Nii sai Eesti riigi esiluurajast rahapesu eest karistatud kurjategija „maaletooja". Silme ees Rail Estonia võidupakkumise vahendusmiljonid, aitas Kross oma ametiposti kasutades Angottil hõlpsasti üle riigipiiri pääseda ning saada koguni elamisloa Eestis.
Näib, et sisuliselt oli Rail Estonia meeskond valmis vahendustasu nimel muutma ühe kõige olulisema riigivara erastamise suurejooneliseks rahvusvaheliseks rahapesuürituseks.
Tähelepanuväärne on seegi, et keegi väga hästi informeeritud ja kaitsepolitsei töö üksikasju tundev inimene aitas Angottil Eestist lahkuda mõni tund enne seda, kui kaitsepolitsei tahtis tal käed raudu panna.
Räägitakse, et Angotti sõelus üle riigipiiri sadu kordi, enne kui ta 2002. aasta suvel rahvusvahelise otsingu tulemusena tabati ja käed raudus Eestisse toodi. Nüüd alles talle antakse ja me saame kuulda oi kui palju põnevat … Kahjuks jäigi see pelgalt ootuseks. Angotti ei rääkinud midagi liigset – ilmselt anti talle mõista, et nii on parim kõigile. Selles veendus Angotti toimikut tähelepanelikult uurinud ajakirjanik Peeter Ernits. Kohus määras supersulile 8280 (!) krooni trahvi, mille ta silma pilgutamata ära maksis ja vaba mehena minema lendas. Vaat nii on Eesti Vabariigis!"
Siseminister Ain Seppiku närv ei pidanud vastu: „Te vaadake, milline demonstratsioon oli Angotti Eestisse toomine – kahe turske mehe vahel, öösel lennujaamas. Kõik selleks, et saada 8000 krooni trahvi. Meil saavad roolijoodikud ka suuremat trahvi – 16 000."
„Kuigi säherdune mõtteavaldus ajas nii kohtunikud kui justiitsministri tagajalgadele," kirjutab Peeter Ernits, „tabas siseminister kümnesse."
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)