Keskerakonna valijate toetus Euroopa Liidule muutumatu

STEN HANSSON,      31. juuli 2002



Juunis läbi viidud riigikantselei tellitud küsitluse põhjal oli Keskerakonna valijate seas Euroopa Liiduga ühinemise toetajaid 39% ja vastaseid 22%.

Keskerakonna toetajate arvamust Euroopa Liidu suhtes ei ole valitsuse vahetus mõjutanud, märgib küsitlustulemusi analüüsinud Tallinna Pedagoogikaülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi töörühm oma raportis.

Keskerakonna valijad valikus järjekindlad

2001. aasta detsembris korraldatud täpselt samasugune küsitlus näitas, et end Keskerakonna valijateks pidavatest vastanutest oleks ühinemise poolt hääletanud 37,7% ja vastu 26,9%. Seega on erakonna toetajate hulgas pisut vähenenud liitumise vastu hääletanute osakaal, kusjuures EL-i pooldajate osakaal on jäänud praktiliselt samaks. ES Turu-Uuringute korraldatud küsitlus näitas, et ühinemise küsimuses ei olnud oma otsust veel langetanud 39% end Keskerakonna toetajate hulka lugenud vastanutest.
Möödunud aasta teises pooles kasvas Keskerakonna valijaskonnas toetus Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga, kuid 2001. aasta juunis oli rohkem liitumise vastaseid kui toetajaid.
Protsentuaalselt kõige rohkem toetajaid Euroopa Liiduga ühinemiseks on viimase uuringu kohaselt Reformierakonna ja Isamaaliidu valijate seas - vastavalt 57,7 ja 57,5%. Liitumisreferendumil ütleksid "jah" ka enam kui pooled (53,4%) Res Publica toetajaist. EL-iga ühinemise vastaseid oli kõige vähem Reformierakonna (10,7%) ja Res Publica (11,5%) valijate seas.

Rahvaliidus toetajaid rohkem, Mõõdukates vähem

Tähelepanuväärne seisukohamuutus toimus Rahvaliidu toetajate seas. Kui 2001. aasta detsembris oleks neist liitumise vastu hääletanud 28% ja ainult 20% poolt, siis tänavu juunis oli poolthääletajaid 32,6% ja vastaseid kõigest 16,7%. Seega tõusis Rahvaliidu toetajate seas liitumise pooldajate osakaal vastuhääletajate arvelt järsult.
Vastupidine muutus leidis aset Mõõdukate toetajaskonnas, kus viimase uuringu põhjal oli Euroopa Liiduga ühinemise pooldajate osakaal 35% ning liitumise vastu hääletanuks 23,4%. Pool aastat varem oleks ühinemise poolt hääletanud 46,6% ja vastu vaid 13,7% Mõõdukate toetajaist. Seega tõusis Mõõdukate võimalike valijate seas liitumise vastaste osakaal poolthääletajate arvel juunis detsembriga võrreldes umbes kümnendiku võrra.
Sarnaselt detsembrikuisele uuringule näitavad tulemused ka 2002. aasta juunis, et paljude parteide toetajaid iseloomustab otsustusvõimetus. Näiteks polnud EL-iga liitumise küsimuses otsust langetanud pooled end Rahvaliidu toetajate hulka lugenud vastanuist. 30% kummaski arvamusuuringus küsitletuist leidis, et ei hääletaks mitte ühegi erakonna poolt või ei toeta ühtegi erakonda. Selliste kodanike seas on ka kõige suurem osakaal inimestel, kes pole veel otsustanud, kuidas liitumist otsustaval rahvahääletusel käituda.

Teadmised ja toetus kasvavad koos

"Lühidalt öeldes suurenevad nii EL-iga liitumise pooldajate hulk kui ka inimeste teadmised liidust," märkis Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi töörühma juht Raivo Vetik.
Kui 2001. aasta juunis oleks liitumisele "jah" öelnud 27%, siis käesoleva aasta juunis oli toetajaid juba 39%. Vastuhääletajate puhul on vastavad arvud 24% ja 20% ning mitteotsustanute puhul 49% ja 42%. Kui aasta tagasi tehtud uuringus selgus, et inimesed Eestis teavad EL-ist suhteliselt vähe, siis järgmised kaks küsitlust näitavad, et aasta jooksul on teadmised hüppeliselt suurenenud.
Nii näiteks teadis aasta tagasi vaid alla viiendiku vastanuist, et EL-i kuulub 15 riiki, ning alla poole vastanuist, et Euroopa Komisjon asub Brüsselis. Viimases uuringus vastas liidu liikmesriikide arvu õigesti ligi 37% inimestest ning komisjoni asukohaks pakkus Brüsselit juba 59% vastanuist.
2002. aasta juunis osales küsitluses 964 vastajat, kelle käest küsiti, millise erakonna poolt nad hääletaksid, kui järgmisel pühapäeval toimuksid valimised Riigikogusse, ning kuidas nad hääletaksid Euroopa Liiduga liitumist otsustaval rahvahääletusel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)