Kas presidendile sokutati jälle ämber?

PEETER RAHNEL,      13. veebruar 2002


Lugedes vabariigi aastapäeva puhul autasustatavate nimekirja jäi silma kahe härrase - Nikolai Suursöödi ja David Pappi nime taga olev selgitus. Kirjas seisab, et tegu on Eesti õigeusu järjepidevuse hoidjatega.
Tooksin mõne lõigu ühest varasemast kirjast. Avalik Kiri Eesti Vabariigi Presidendile: "...et Eesti Vabariik ei püüa luua isegi näivust oma neutraliteedist meie kirikusisestesse vaidlustesse, vaid toetab avalikult ühte osapoolt....Me oleme teinud kõik võimalikud järeleandmised, et legaliseerida kirik. Riik pole teinud mitte ühtegi! ... Vene Õigeusu Kiriku pühale patriarhi aujärjele on valitud Eesti Vabariigi sünnijärgne kodanik! (Aleksius ll, Aleksei Ridiger. Toim)
Ja ka minul, kes olen samuti Eesti kodanik, kelle esivanemad puhkavad siin Tallinnas 19. sajandi algusest, minul, kes olen vangis olnud nõukogude laagrites selle eest, et mu raamatukogus olid ennesõjaaegses Eestis välja antud raamatud ja kes ma kirikuteenistust alustasin juba siis....
Ja kas tõesti on Eesti Vabariigil, minu kodumaal, tarvis seda konflikti, mis ei lisa talle autoriteeti rahvusvahelisel areenil, ja mis lõppude lõpuks peegeldub kogu Eesti elanikkonna elul, halvendades majandussuhteid Venemaaga, kes loomulikult ei saa jääda ükskõikseks õigeusklike kristlaste usutunnete solvamise, usuvabaduse kitsendamise suhtes ja Kiriku siseellu sekkumise suhtes."
Alla on kirjutatud: Lugupidamisega Kornelius, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit. 16. 07. 2001.a.
Kiri oli adresseeritud Eesti eelmisele presidendile.
President Rüütel on jätnud avalikkusele mulje, et ta on huvitatud Laari esimese valitsuse ja Lennart Meri mahitusel puhkenud õigeusklike vahelise konflikti kiirest õiglasest reguleerimisest ja Venemaaga suhete arendamisest. Selles valguses tundub hetkel ainsatena autasustatavate endiste Stockholmi Sinodi liikmete nimetamine õigeusu järjepidevuse kandjateks suisa kummalisena. Kas sellisest hinnangust ongi välja loetav president Rüütli neutraalsus? Tegelikult loodan siiralt, et olen millestki valesti aru saanud. Oleks see vaid nii.
Vestluses minuga ütles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Sinodi (kirikuvalitsus) liige Toomas Hirvoja, et nende kirik ja kogudused oma kanoonilisest järjepidevusest ei loobu. 1920. aastal saadi emakirikult autonoomse kiriku staatus. Kesknädala andmeil kohtub täna, kolmapäeval president Arnold Rüütel metropoliit Korneliusega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)