Opositsioon Tallinnas on passiivne ja lööb kõigele käega

Uskumatu, et see kõik leiab aset vahetult enne valimisi. Seda on raske uskuda, aga nii see on.

Annan ülevaate sellest, mis toimus eelmisel volikogu istungil, 24. augustil.

Esimene punkt, mida arutati, käsitles õpetajate palka. Linnavalitsus tutvustas eelnõu, mille eesmärk on tõsta haridustöötajate palkasid. Eelnõu puudutas nii lasteaedade ja põhikoolide kui ka gümnaasiumide haridustöötajaid. Pärast seaduse vastuvõtmist ulatuks õpetajatel palk 1050 euroni, direktoritel kuni 2045 euroni. Eelnõu sai alguse 17. jaanuari ja 5. märtsi vahemikus toimunud kohtumistest linnavalitsuse ja õpetajate liidu vahel.

Õpetajate liit on rahul, õpetajad on rahul. Mitte keegi linnavolikogust ei hääletanud seaduseelnõu vastu. Õnne Pillak Reformierakonnast leidis, et tegemist on tähtsa ning vajaliku eelnõuga.

Järgmine punkt puudutas projekti “Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-aluste rajatiste 3D andmeseireks” arendusfondi loomist. Opositsioonist ei tulnud ka selle kohta ühtegi vastuhäält.

Kolmas punkt käsitles tasuta lõunaid lasteaedades, mida on ka eelnevalt arutatud. Taaskord ei hääletanud keegi opositsioonist vastu.

Neljandas punktis arutati raha eraldamist Euroopa Liidu poolt loodud projektile “Pilvemets”. Projekti eesmärk on luua Tallinna loomaaeda vihmametsa-ala. Ja taaskord – mitte ühtegi vastuhäält.

Jääb mulje, et kõik linnavalitsuse poolt välja toodud ideed on lihtsalt nii head, et opositsioonil ei jää muud üle kui kõigega nõustuda.

Järgmisena hakati arutama linnale kuuluvate hoonete detailplaneeringuid ja müügitingimusi. Ja siis juhtus see – peaaegu kõik opositsiooni liikmed lahkusid saalist.

Tõesti – ei saa oodata, et kõik linnavolinikud oleksid alati kohal. See ei ole lihtsalt võimalik. Inimestel on tööd, perekonnad ja muud kohustused, rääkimata tervislikest põhjustest.

 Probleem ei seisne laiskuses ega ükskõiksuses. Probleemiks on juhi puudumine ja kehv ettevalmistus.

Iga fraktsiooni juhi tööülesanne on vastutada selle eest, et vähemalt kvoorum tema fraktsioonist oleks kohal. Erakonna juhatuse töö on garanteerida, et fraktsiooni juhil see õnnestub. Tundub, et Keskerakond on ainus erakond Tallinnas, kes sellega hakkama saab.

Varem oli Keskerakond liiga distsiplineeritud, lausa autoritaarse korra järgi toimiv üksus. Nüüd, uue juhtkonnaga, on leitud tasakaal distsipliini ja paindlikkuse vahel. Liikmetelt oodatakse, et nad käiksid kohal, kuid neil on luba vabalt enda arvamust avaldada.

Ka sotsiaaldemokraadid, hoolimata sellest, et nemad olid väikseim fraktsioon, olid hea distsipliiniga. Pärast Lauri Laatsi tagasiastumist hakkasid neil asjad logisema. IRL-ist pole mõtet rääkida. Kahjuks või õnneks on nende ridades alati kindlalt kohal Tarmo Kruusimäe.

Nii IRL-is kui ka SDE-is on toimunud mitmed personalimuutused. Mõlemast fraktsioonist lahkus juht, võttes inimesi endaga kaasa.

Reformierakonna allakäik on müsteerium. Ei ütleks, et “Tugev mees/naiskond”.

Reformierakonnal on väljas plakatid, mis kutsuvad üles Keskerakonda linnavalitsusest kukutama. Miks küll? Nad ise ju ei käi volikogu istungitel kohal. Ja kui käivad, hääletavad Keskerakonna ideede poolt.

Peavoolumeediale meeldib kirjutada fiktiivseid artikleid korruptsioonist. Hullem kui korruptsioon on aga ebakompetentsus.

Järgmisel aastal tähistab Eesti riik oma 100. sünnipäeva. Varasemast rohkem on meil vaja riigi- ja linnavalitsuse tugevat koostööd. Vastasel juhul võivad meist saada maailma silmis naerualused.

Valijatel on valida: linnavalitsus, millel on saavutused ette näidata, või kamp inimesi, kes vaevu kohal käivad.

ABDUL TURAY,

Tallinna linnavolikogu liige

[fotoallkiri] Tallinna linnavolikogu opositsioonist on kujunenud kamp inimesi, kes vaevu kohal käivad. Pildil linnavolikogu 24. augusti istung, mille opositsioon sisuliselt hülgas. Foto Abdul Turay.

Jaga |