Teel teadmatusse

Sama toimus põllumajandusega: ärge seal külmal põhjamaal põllumajandusega tegelge - veame teile soojadelt lõunamaadelt kohale odava (rämps!)toidu, teie ainult ostke (aga mille eest, see neid ei huvitanud!)... Tühjalt seisvate söötis põldude niitmisegi maksab Euroopa Liit teile kinni!

Täna võib ju väita, et põllumaad on meil Eestis siiski enam-vähem üles haritud, 20 aastat söötis ja võsastunud põlde on vähemaks jäänud, kuid ka siin on üks suur AGA. Näiteks Leedu soosis omi põlde harima põhiliselt keskmiktalunikud. See on küll majanduslikult natuke vähem efektiivne, kuid keskmike suur pluss on see, et maarahvas leidis endale püsiva töö, millest piisas elatumiseks ja jäi üle ka turule viimiseks. Kõige tähtsam aga oli see, et rahvas ei põgenenud maalt ja riigis säilis vilgas maaelu. Meie aga andsime kõik suurmaaomanike-suurtalunike kätte (paljud neist välismaalased, kel kasum läheb välismaale!), kelle valduses kõrge mehhaniseeritustasemega ja vähese tööjõukuluga sadu hektareid.

Sellega tabas meid suur tööpuudus ja elu hääbumine maal - jäänud on vaid vanurid, noored põgenevad, koolid tühjenevad... Viimases Maalehes kirjutas Sulev Oll: "...aga kujutagem kooli, kus klassis oli kümme õpilast. Nüüd on kolm. Klassis oli 20 õpilast, nüüd on kuus. Oli 30, nüüd on kümme... Et kaks last pidi esimesse klassi tulema, aga üks ei tulnud, ja nii läks teine ka mujale."

See ehmatas, kui mõne aasta eest kuulsin, et valla ainukesse põhikooli, kus haridust lastele jagatud läbi nälja-, katku-, sõja-aastate juba täpselt 322 aastat, läheb vabal maal esimesse klassi vaid üks õpilane... Täna sellise teate peale ei üllatugi, konstateerime seda külma kõhu ja tuima rahuga... Ei möödu ainsatki päeva, kui meil midagi ei pandaks kinni, koondataks, kärbitaks, lõpetataks... Nagu lõpumüük oleks käsil? Järjekordne jahmatus: Uudis+ teatas, et Keila-Joal läheb kinni sanatoorne kool - riik hoiab kokku nõrgemate arvelt...

Kui okupatsioonide, repressioonide, sõdade ja küüditamistega kaotas eesti rahvas 200 000 inimest, siis sama palju oleme kaotanud oma rahvast nüüdses vabas Eestis - 100 000 jäid negatiivse iibe tõttu sündimata ja teist 100 000 tegid väljamaale putket. Millal jõuab meie teadvusse, et on viimane aeg midagi ette võtta?

Täna, 21 aastat pärast taasiseseisvumist oleme ikka Põhjamaadest kaugel maas, ja veel kaugemale jääme... Swedpanga analüütik ütles, et inimeste hoiused kahanevad (ja pankade ning välisinvestorite miljonitulud rändavad kõik Eestist välja!).

Oleme Euroopa ääremaa, Euroopa vaestemaja... Elatume toiduabist, almustest. Mõned saavad süüa supiköögist. Kui ringi vaadata, siis tänases tänavapildis võib meil ikka veel kõige rohkem märgata sellist reklaami: odavad riided, odav väljamüük, kasutatud rõivad.

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond.

Jaga |