Raudtee tulevik ja Eesti majanduse tulevikuteed

Euroopa Raudtee ja Infrastruktuuri Ettevõtete Ühenduse (CER) hinnangul suureneb Euroopa ja Aasia vaheline raudteeliiklus märkimisväärselt, sest raudtee on kiire ja keskkonnasõbralik veondusliik. Eeldatakse, et aastaks 2020 raudteetransport laieneb Balkani ja Türgi suunal 65% võrra ning Valgevene, Ukraina ja Moldova suunal 20 protsenti.

Euroopa ja Aasia vaheliste raudteevedude arendamise eelduseks on nende piirkondade kaubavahetuse suurenemine, sest raudteeühendus on märkimisväärselt kiirem kui laevaühendus. Näiteks Trans-Siberi raudtee potentsiaalselt võimaldab jõuda Vaikse ookeani äärest  Euroopasse kümnekonna päevaga ehkki tavaliselt kulub kauba saatmiseks Hiinast Euroopasse maksimaalselt 20 päeva. Meritsi kulub selleks kuus nädalat või isegi kauem.

Kui selline olukord realiseeruks, annaks see ka Eestile mitu uut tulevikuteed. Meil on ju olemas Vene standarditele vastav raudteevõrk ja sobilikud sadamad mitmesuguste kaupade veoks. Antud juhul ongi Eesti eeliseks seni rahuldavalt toimiv raudtee infrastruktuur, mis vajab küll pidevalt investeeringuid, ent mis siiski võimaldab meil kaupu edastada kiiremini, kui kulub aega Ukraina piiril vagunirataste vahetamisele või kauba ümberlaadimisele.

Samuti tuleb märkida, et Põhja-Kaukaasia Raudtee (Venemaa Raudtee osa) plaanib juba 2010. aastal investeerida raudtee arendamisse 2,22 miljardit eurot ehk ligikaudu 35 miljardit krooni, millest saab Sotši olümpiamängude huvides tehtavate kapitalimahutuste üks osa.

Viimastel aastatel on erinevate maade poliitikud ja ärimehed arutanud võimalusi tugevdada Euroopa majandussuhteid Kasahstaniga ja teiste Kesk-Aasia riikidega. Selles on kindlasti üheks eelduseks hea raudteeühendus. Ei tohi siiski ka unustada, et üksnes raudtee olemasolu pärast ei hakka ükski kaup liikuma, Seepärast tuleks nii meie ärimeestel kui ka poliitikutel tõsiselt tööd teha. Kindlasti peab siinkohal oma panuse andma Vabariigi Valitsus, kelle ülesandeks on luua head majandussuhted kõigi võimalike partnerriikide valitsustega.

Lisaks idasuunale on Eestile üsna eluline Rail Baltica, mis peab lõpuks tagama Soome ja Baltimaade raudteeühenduse muu Euroopaga. Sellest pole hullu midagi, kui kõige jaoks kulub veel mitu head aastat. Praegu käivad Rail Baltica projekti tasuvusuuringud, mis aitavad välja selgitada, missuguse rööpmelaiusega uus raudtee tuleks ja milliseid linnu ta läbima hakkaks.

On ka võimalik, et kasutusele jäävad mõlemad standardid. Näiteks võiks Euroopa standardile vastav raudtee hakata läbima Pärnut ning Tallinna-Tartu-Valga-Riia suund jääda Vene rööpmelaiusele. See tulevikuprojekt, mis  kuulub üle-euroopalise transpordiprogrammi prioriteetide hulka, annab lootust ja tõstab kindlustunnet, et mingi aja pärast saavad ka Eesti inimesed rongiga Euroopasse sõita.

Kuna olen Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige, siis hoian sellel vägagi atraktiivsel ja täiesti täidetaval unistusel n-ö kätt pulsil. Ning loodetavasti teeb sedasama Eesti ja teiste Balti riikide huvides ka Siim Kallas Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna.

VILJA SAVISAAR, Euroopa Parlamendi saadik

KESKMÕTE: Ainuüksi raudtee olemasolu pärast ei hakka ükski kaup liikuma,  selleks tuleb nii meie ärimeestel kui ka poliitikutel tõsist tööd teha.

Jaga |