„Tallinn on seadnud eesmärgiks korterelamute külma kätte jäämist ennetada," rõhutas Võrk. „Oleme teinud ka riigivalitsusele mitmeid ettepanekuid, kuidas saaks korteriühistute ja ühistuliikmete makseraskustesse sattumist ennetada, kuid paraku tulutult."

Soojusenergia hinnatõus on juba korteriomanikke mõjutanud ja mõjutab aina enam. Tallinna ettepaneku kohaselt tuleks makseraskustes kortermajade kütmata jätmise vältimiseks luua stabilisatsioonifond. „Paraku ei ole Vabariigi Valitsus seda ettepanekut põhjendatuks pidanud," nentis Võrk. Stabilisatsioonifond annaks hättasattunud korteriühistutele sihtlaenu, et vältida korteriühistute majandatavate elamute kütmata jätmist. Sellise fondi loomine aitaks ära hoida korteriühistute pankrotte.

Vabariigi Valitsuse positiivse vastuseta jäi ka Tallinna linnavalitsuse ettepanek vähendada soojusenergia ja küttematerjali käibemaksumäära.

Tallinn on omalt poolt rakendanud hättasattunud peredele küttekulude katmise süsteemi. Vähekindlustatud isikutel on võimalik taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist, kui perekonnaliikme keskmine netosissetulek kuus jääb alla kehtestatud kuupalga alammäära.

Samuti on pealinn välja töötanud ja käivitanud elamute energiakulude säästmise programmi „Fassaadid korda". Tallinna linnavalitsus on teinud ka ettepaneku anda Konkurentsiametile või kohalikule omavalitsusele kütte piirhinna alandamise algatamise õigus. „Seaduse muutmise tulemusena oleks võimalik soojusenergia hinda mõjutavate tegurite muutustele operatiivselt reageerida, seda eelkõige vedelkütuse ja maagaasi hinna langemisel," selgitas Võrk.

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul on eluasemekulude järsk tõus ja tohutu kiirusega suurenev tööpuudus kaks kõige valusamat teemat. Ainuüksi küttehinnad on tõusnud kahel viimasel aastal kokku üle 70 protsendi. Samal ajal jääb tööta üha suurem hulk inimesi, kellel tekib raskusi eluasemekulude tasumisega.