Veel kord Tallinna ja Paldiski sadamatest

HELDUR UNT,      15. mai 2002


Talllinn kui sadamate linn neist otsest tulu ei saa. Seejuures peab linnavalitsus oma eelarvest tegema sadamaile suuri kulutusi ning välja arendama oma haldusterritooriumil olevaid, kuid sadamaile vajalikke infrastruktuure.

Viimasel ajal on palju räägitud sadamatest. Kas Tallinnale kui mere ja sadamate linnale peaks kuuluma omandiõigus või mitte, või kas sadamate omandiõigusest tulenevad tulud peaksid solidaarselt jagunema riigi ja linna vahel? See on arutusel juba mõnda aega, aga konkreetset lahendust ei ole leitud.

Vaja oleks poliitilist otsust

Probleem on sadamate munitsipaliseerimises, mis vajaks Riigikogu poliitilist otsust, sest ei ole vaja vastandada riigi ja omavalitsuse huve, kellel on erinevad funktsioonid ja ülesanded, kuid kokkuvõttes laiem eesmärk on kahtlemata ühine - parandada riigis elavate kodanike heaolu ja turvalisust.
Momendil on olukord aga ebaloomulik, sest Talllinn kui sadamate linn, mille territooriumil on palju sadamaid, ei saa sealt otsest tulu. Seejuures peab Tallinna linnavalitsus tegema oma eelarvest sadamaga seotud tuntavaid kulutusi - hoidma korras ja arendama välja haldusterritooriumil sadamate tarvis olevaid infrastruktuure.
On tekkinud olukord, kus sadamatest saadavad tulud - rahavood liiguvad riigieelarve täitmiseks ja nagu senine praktika on näidanud jagub riigieelarves valdkondi, milliseid vajavad finantseerimist, kuid Tallinna vajadused jäävad tulude jagamisel enamasti kõrvale, sest linn ei osale tulude jagamisel. Seega jääb Tallinnale tehtud kulutuste kompensatsiooniks - töökohad. See ei ole aga piisav, et linn saaks kindlustada sadamatele parema töökeskkonna, et sadamad muutuksid konkurentsi võimeliseks ning atraktiivseks.

Emotsionaalsed huvigrupid alles vaidlevad

Ebamäärane olukord omavalitsuste suhetes sadamatega tuleks lõpetada, sest tegelikult on probleem laiem ja hõlmab paljusid omavalitsusi. Kas munitsipaliseerida Paljassaare sadam koos Reisisadamaga või Tallinna sadam jt haldusterritooriumil asuvad sadamad - kõik need peaksid olema seadusandlikult sätestatud ja reglementeeritavad. Momendil käivad vaidlused. Läbirääkimised huvigruppide vahel on subjektiivsete emotsioonide tasemel.
Probleemi lahendust oleks vaja ka seetõttu, et sadamate munitsipaliseerimine võimaldaks kohalikel omavalitsustel taotleda ka SAPARD`i või ISPHA sihtprogrammidest finantseeringuid sadamate väljaarendamiseks. Juhul kui liitutakse EL-ga, oleks võimalik sadamate infrastruktuure välja ehitada vastavalt EL nõuetele. Võidaksid omavalitsused, suureneks sadamate konkurentsivõime, võidaks elanikkond, sest luuakse juurde töökohti ja suureneb maksude laekumine riigieelarvesse.

Majandusloogika seisukohalt analüüsis Heido Vitsur Tallinna sadamate probleemi (vt H. Vitsur - Sadamata sadamalinn Tallinn, Äripäev 9.04.2002) ja jõudis järeldusele, et linna ja sadama probleemile mõistliku lahenduse leidmine pole kerge, kuid on vajalik. Variante on kindlasti mitmeid, kuid otsustamine ei tohi olla kergekäeline. Vaja on leida nii omavalitsuse kui riigi seisukohalt objektiivne lahendus, mis oleks soodne nii omavalitsuste kui ka riigi arengule.

Tulevikulinn Paldiski ootab

Veel üks sadamatega haakuv küsimus, mis on täna aktuaalne - see on Paldiski sadam, mida käesoleval ajal haldab Tallinna sadam.
Selline situatsioon tekkis ajal, kui vene väed Paldiski linnast lahkusid. Paldiskis tekkis sadamate haldamisega tõsiseid raskusi. Leiti otstarbekas olevat, et Paldiski sadamaid hakkab haldama Tallinna sadam kui riigiaktsiaselts. Sel momendil oli otsus kahtlemata õige, kuid praeguseks on see minetanud tähtsuse ja vajaduse.
On eriti ebaloomulik, et Paldiski linn, kes samuti kui Tallinngi, ei saa paremini ära kasutada oma mereäärset asendit ega võta osa ega saa osaleda sadama tulude jagamisest. Vaatamata sellele peab linn tegema ja korras hoidma sadamate tarvis loodavaid infrastruktuure.
Juhul kui Tallinna kohta võivad oponendid öelda, et Tallinn on niigi rikas omavalitsus, siis Paldiski kohta on seda palju öelda. Seal on lahendamist vajavaid probleeme küllaldaselt. Seda enam, et Paldiski on tulevikulinn, mille areng sõltub suuresti merest.
Kui Riigikogu praegune koosseis ei ole võimeline neid probleeme lahendama, siis loodetavasti järgmine koosseis teeb sadamate kohta otsuse, mis arvestaks üldsuse huve.

Tallinna vajadused jäävad sadamate tulude jagamisel enamasti kõrvale, sest linn ei osale tulude jagamisel. Sama mure on Paldiskis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)