Ansipi varanduse saladus: osta odavalt ja müü kallilt

21. september 2005


Peaminister Andrus Ansip kuulutas möödunud nädalal majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaart rünnates oma ärikreedot: „Odavam on maksta, tuleb odavam." Äripäeva vahetult enne Ansipi peaministriks saamist koostatud ärimehe portree räägib teist keelt: kogu Ansipi varandus põhineb ametialastel sidemetel ning odavalt ostmisel ja kallilt müümisel.

„Suurärimees pole ma kunagi olnud, kuid enne linnapeaks saamist olid mul mõned miljonid ikka hinge taha kogunenud lisaks kinnisvarale ja autodele," tsiteeris 23. märtsi Äripäev Ansipit. Leht räägib, kuidas see raha tegelikult kogunes.

Ansipi äriliseks ristiisaks võib pidada Alexander Kofkini paremat kätt Estkompeximi ja selle Shveitsi emafirma Kompexim AG ärides, tänaseks manalateele läinud Olav-Lembit Uusnat. Kui Tallinnas edukalt käivitunud jäätise- ja bistrooäri 1988. aasta lõpus Tartusse hakkas laienema, otsis Uusna üles varem agrotööstuskoondise päevilt tuttavaks saanud Ansipi (aastatel 1986–1988 oli Ansip EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja).

Esimesed kümned tuhanded dollarid
Estkompeximi Tartu osakonna rajaja ning juhina aastail 1989–1993 suutis Ansip ülikoolilinna Raekoja platsi veerel magusa müügikoha leida ja Kofkini äri kenasti käima panna. Oma esimesed kümned tuhanded dollarid teenis Ansip aga lõssipulbriga – konteineri tarvis vajalikud 20 tonni pulbrit õnnestus kokku osta 5000 dollariga ja seejärel läbi Estkompeximi 23 000 dollariga edasi müüa. Konteineritäie lõssipulbri ostmiseks kulus kolm nädalat.
Lisaks tõi Ansip Soomest kirjutusmasinaid ja arvuteid, mida ta siin hulgi müüki pani, ja eksportis Jaapanisse kasest lõikelaudu. Tehingute tulusus oli Ansipi enda sõnul 100% nädalas. Seda kõike Kroonpressi trükikoja rajamise kõrvalt, milles omandatud 40protsendilise osaluse Estkompexim koos Ansipi lahkumisega maha müüs.

Koostöö Neinar Seliga
1993. aastal lõi Ansip käed praeguse Reformierakonna juhtpoliitiku Neinar Seliga, kes sel ajal veel ülikooli õppe- ja spordibaase juhatas. Nii tekkiski algselt kinnisvarale spetsialiseerunud AS Rondam, mida Ansip pärast Kofkini ärist lahkumist juhatama hakkas.
Üks esimesi suuremaid tehinguid oli Tartus Riia tänavas asuva kohaliku KEKi peahoone ost 1993. aastal. Tartu KEKi toonase juhataja Jaak Kalmu mäletamist mööda maksid mehed hoone eest sularahas, veidi üle kolme miljoni krooni. Rondami kaudu sisenesid Ansip ja Seli ka Põlvas asutatud Rahvapanka, mille nõukogu liikmeks Ansip kohe sai.
Samasse aega jääb veel teinegi Ansipi ja Seli katse pangandussektorisse siseneda, kuid just siis rangemaks muutunud tingimuste tõttu ei saanud nende osalusel asutatud Livonia Pank tegutsemisluba, ehkki Margus Hanson, kes saladokumentide varguse tõttu pidi kaitseministri toolilt lahkuma, oli jõudnud ruumidki valmis vaadata.
Seli kõrval oli Ansipi teiseks äripartneriks samuti Rondamis tegutsenud Veljo Ipits, kellega nad koos asutasid ASi Veland. Ansip ise kinnitab, et ta oli vaid Velandi asutaja, kuid loovutas siis oma osaluse Ipitsale.
Päris oma investeeringute juhtimiseks asutas Ansip aga ASi Luik. Näiteks enne seda, kui Rahvapank 1995. aastal Virumaa Kommertspangaga liideti, läksid Luige omandisse Rahvapangale kuulunud Tartu Raadio aktsiad.
Kui Rondami omanikuks märgiti algul samanimeline offshore-firma, siis Seli ja Ansipi järgmises ettevõttes olid osalused juba avalikult fikseeritud. Nii tekkis 1993. aastal AS Livonia Kinnisvara, kus aktsiad jagunesid kahe mehe vahel täpselt pooleks. Ent selgi puhul kinnitab Ansip, et ta oli oma osaluse kohe Selile loovutanud. „Ja Rondamis pole ma kunagi aktsionär olnud. Seli oli omanik ja mina tegevjuht," kinnitab Ansip.

Hüpe pangandusse
Hüppelaud suure raha juurde oli Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktori amet, mis peatselt asendus Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna asejuhataja tooliga. Ning kui Tartu Kommertspank otsustati 1994. aastal pankrotti lasta, valiti halduriteks kaks kohalikku pangajuhti: Andrus Ansip ja Tallinna Panga Tartu filiaali juhataja Urmas Tross. Just Tartu Kommertspangaga on seostatud panga likvideerimiskomisjoni kuulunud Neinar Seli ja haldurina tegutsenud Andrus Ansipi rikastumist. Ansip ise lükkab need väited ümber.
Üks juhtumeist puudutab ASi Westra Group. Nimelt omandas Ipitsa juhitud AS Thompson 1994. aastal Tartu Kommertspangalt soodsalt võlanõude Westra Groupi vastu, mis pidas Haapsalu suurimat hotelli. Seejärel sai Selist Westra omanik ning Ansipist nõukogu liige, kus ta oli kirjas kuni aastani 1998, mil temast sai Tartu linnapea. Aasta hiljem müüs Seli hotelli varad juba uutele omanikele.
Teine seik on seotud ASiga HTM Investment, mis sai saatuslikuks Seli kaaslasele Kommertspanga likvideerimiskomisjonis Gunnar Dudkinile, kes Soomest kätte saadud pangalaenu osaliselt otse HTMile üle andis ning vangi mõisteti. Dudkin kinnitas kohtule, et HTM Investmenti esindajana oli tegutsenud Ansip ja osa rahast rändas otse Seli taskusse. Nii nagu Thompson, ostis ka HTM Investment Kommertspanga pesast üles kümneid laene, millest nii mõnigi hiljem Ipitsa ja Seli firma Reha kätte edasi rändas. Teine osa Dudkini toodud rahast läks aga Seli juhitud firma Forward kätte.
„Selil ja Ipitsal jäi Tartu Kommertspanka kinni kuni 90 miljonit krooni ning oma külmutatud nõuete katteks omandasid nad avalikel enampakkumistel müüki pandud nõudeid. Aga seda kõike enne, kui mina pankrotihalduriks tulin," selgitab Ansip.
Pankrotihalduri tegevuse kõrvalt asutas Ansip koos Seliga 1995. aastal Livonia Erastamise Investeerimisfondi, kus kolmandaks osanikuks sai juba mainitud Forwardile kuulunud AS Fondiinvesteering. Ansipist sai nõukogu esimees.

Kõik osalused müüdud
1996. aastal kandideerisid Seli, Ipits ja Hanson Tartu volikokku ning Reformierakonna asutajana oleks ka Ansip nendega liitunud, poleks ta jalgrattaga raskesse avariisse sattunud. Tegelikult oli juba siis Ansipit võimaliku linnapeana ette kujutatud.
„Tegelesin 14 kuud ravimisega. Ainus, millega ma tegelesin, oli Tartu Raadio, kust ma ka palka sain," meenutab Ansip. Vähemalt vormiliselt jäi ta Selile kuuluvate Rondami, Rondami Väärtpaberite ja Tartu KEKi juhatusse. Neist ametitest vabanes Ansip alles siis, kui volikogusse kogunenud sõpruskond ta 1998. aastal Tartu linnapeaks kutsus.
Alles jäi vaid talle kuuluv Luik Invest, mille põhitegevuseks oli saanud Tartu Raadio enamusosaluse ja soetatud Hansapanga aktsiate hoidmine. Linnapeaks saades vormistas Ansip Luik Investi omanikuks advokaat Helmut Pikmetsa. 2001. aastal sai aga Luik Investi ainuaktsionäriks vend Ivar Ansip, kes siiani osaühingu paberitele alla kirjutab. Luik Investile kuulunud aktsiad on aga maha müüdud.
2001. aastal ostis enamusosaluse Tartu Raadios 1,5 miljoni krooni eest Mart Kadastiku juhatatav Eesti Meedia. Viimased 8499 Hansapanga aktsiat läksid aga 2002. aastal müüki 1,75 miljoni krooni eest.
Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)